Martin Ellermaa
Mäeperre, ühe väga vana talu külje alla, mille nimi on Rapla kirikaias isegi kiviristile raiutud, on ju nüüd rajatud jäätmejaam. Küsisin järele, kas seal pakutakse ka suurjäätmete (mööbel, elektroonika jms) veo teenust. Asutusest öeldi abivalmilt, et nemad ise seda teenust ei paku, kuna seda küsitakse vähe, kuid nende koostööpartner Raplamaa Veoteenused pidavat inimesi selles asjas aitama.
Kuna teema on haakuv, tahan siinkohal rääkida ka jäätmereformist, mis riigil hetkel kavas on. Ultramoodsat tiitlit kandva kliimaministeeriumi avalike suhete nõunik Marion Leetmaa küsib nende kodulehel (23. XI 2023) vastava teema juures tabavalt, et kas me saastame edasi või hoopis säästame? Järgnevalt teen tema heast kirjutisest, peamiselt ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sisukatest vastustest enamlevinud küsimustele, lühema kokkuvõtte.
Reform puudutab jäätmemajanduse ahela kõiki osi. Soov on teha liigiti kogumine mugavamaks ja rakendada senisest enam põhimõtet “saastaja maksab”. Sellega saavat jäätmekuludelt kokku hoida ja ühtlasi pakenditootjaid ning jäätmekäitlejaid loodust hoidma meelitada.
Sigrid Soomlaisi sõnul maksab praegune jäätmete kogumise süsteem Eestile umbes 99 miljonit eurot aastas. Lisaks veel ringlusse jätmata plastpakendi tasud, mis olid 2022. aasta andmete põhjal 24 miljonit eurot. See tähendab, et iga Eesti leibkond maksab kõige selle eest ligi 200 eurot aastas. Seda kulu annaks käitumisega kokku hoida, nii et makstud raha eest saadaks ka paremat jäätmeteenust.
