Martin Ellermaa
Mäeperre, ühe väga vana talu külje alla, mille nimi on Rapla kirikaias isegi kiviristile raiutud, on ju nüüd rajatud jäätmejaam. Küsisin järele, kas seal pakutakse ka suurjäätmete (mööbel, elektroonika jms) veo teenust. Asutusest öeldi abivalmilt, et nemad ise seda teenust ei paku, kuna seda küsitakse vähe, kuid nende koostööpartner Raplamaa Veoteenused pidavat inimesi selles asjas aitama.
Kuna teema on haakuv, tahan siinkohal rääkida ka jäätmereformist, mis riigil hetkel kavas on. Ultramoodsat tiitlit kandva kliimaministeeriumi avalike suhete nõunik Marion Leetmaa küsib nende kodulehel (23. XI 2023) vastava teema juures tabavalt, et kas me saastame edasi või hoopis säästame? Järgnevalt teen tema heast kirjutisest, peamiselt ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sisukatest vastustest enamlevinud küsimustele, lühema kokkuvõtte.
Reform puudutab jäätmemajanduse ahela kõiki osi. Soov on teha liigiti kogumine mugavamaks ja rakendada senisest enam põhimõtet “saastaja maksab”. Sellega saavat jäätmekuludelt kokku hoida ja ühtlasi pakenditootjaid ning jäätmekäitlejaid loodust hoidma meelitada.
Sigrid Soomlaisi sõnul maksab praegune jäätmete kogumise süsteem Eestile umbes 99 miljonit eurot aastas. Lisaks veel ringlusse jätmata plastpakendi tasud, mis olid 2022. aasta andmete põhjal 24 miljonit eurot. See tähendab, et iga Eesti leibkond maksab kõige selle eest ligi 200 eurot aastas. Seda kulu annaks käitumisega kokku hoida, nii et makstud raha eest saadaks ka paremat jäätmeteenust.
Ka ringlus võiks olla parem, sest hetkel suudame materjalina uuesti kasutada vaid ligikaudu 30% jäätmetest. Samas kui nende kogumist tõhusamaks muuta, pidavat saama kokku hoida vähemalt 10 miljonit eurot aastas. Ja kui siis veel pakendid aitaksid ka ringlust parandada, väheneksid ühtlasi mainitud mitteringluse tasud.
Pakendeid targalt disainides saame olla kindlad, et need ei lõpeta prügimäel või ahjus, vaid pakendikonteineris. Et asi toimiks, sellele peaksid kaasa aitama nii ettevõtjad, omavalitsused kui ka iga inimene.
Teisalt on pakendite konteinerid praegu ebamugavalt kaugel ja sageli ka liiga täis. (Muu hulgas õhku, sest paljusid pakendeid inimesed kokku ei voldi ega pressi.) See kõik tekitab lisakulusid. Näiteks peab omavalitsus konteinerite ümbrust enda raha eest koristama, inimene rohkem aega kulutama või ka sõidu konteinerini kinni maksma. Kui aga prügi on vähem ja konteinerid inimestele lähemal, minevat kulud alla.
Uus reform tahab ka pakendiringlust paremaks muuta. Selleks on kavas teha ringlus rahaliselt kõige soodsamaks jäätmekäitlusviisiks. Kuid et pakendid üldse ringlusse jõuaksid, on väga oluline, et need kodus eraldi kogutakse. Siinkohal võib öelda, et kõige rohkem takistab ringlust hoopis pakendimaterjal! Kui see on komposiitmaterjalist, leiab see paraku tee põletusahju.
Mõned faktid. Praegu maksab inimene (toidu)pakendi eest kolm korda: ostuhetkel, jäätmeveoga ning maksumaksjana Euroopa Liidule nn plastimaksu tasudes. “Viimane neist on tasu nende plastpakendite eest, mis on jäänud ringlusse võtmata seetõttu, et need on valmistatud materjalist, mida ei saa uueks materjaliks töödelda.”
Hetkel ei maksa seda kinni ettevõtted, kuigi just nemad otsustavad, mis pakendis nad midagi müüvad. Jäätmereformiga asi muutuks ja mainitud kulu maksavad ettevõtted ise, nii et sellega järgitakse ausamalt ka põhimõtet “saastaja maksab”. Pakendimaksu mõte on, et tootja valiks uue pakendi, mis hoiaks loodust. Nii saavad ringlussevõetava pakendiga tooted turul eelise ja tarbijal tekib poes võimalus teha parem valik.
Lisaks tasub mainida, et riik plaanib järgnevatel aastatel suunata jäätmemajandusse ligikaudu 60 miljonit, selleks et muuta kogumist tõhusamaks ja luua Eestis uusi sortimis- ja käitlusvõimsusi.
Küsisin ka ministeeriumi avalike suhete nõunikult Marion Leetmaalt üle, kas vastab tõele, et pakendeid hakatakse koguma iga üksiku kodu või maja juurest eraldi. Kuigi hetkel pole eelnõu veel valmis, ei ole see siiski tõenäoline. Pigem tuleksid siiski ühismahutid (kolme liiki pakenditele), kuid senisest läbimõeldumalt. Lisaks sõltuvat kõik kohalikust omavalitsusest.
Näiteks praegu on seal ühismahutid valikulised, kuid reformiga muutuksid need kohustuslikuks. Vastav eelnõu peaks välja tulema sel nädalal ja siis tehakse ka pressiteade, kuidas edasi minnakse.
