Vihmaaja muremõtted

Üleeile sadas. Ja eile sadas. Tänaseks lubatakse ka vihma. Oli muidugi viimane aeg – maa oli kõva kui kivi ja taimed kustusid janus. Niisugune kevade viimane pool sellel aastal meil siin. See teeb murelikuks. Ja jahe on ka. Vahel on niisugune tunne, et vahet nagu polegi – on ta siis soe talv või külm kevad.
Isegi tuul, kui ta võtab põhjast või idast puhuda, on sihuke karmilt ebakevadine. Üldse on kõik ümberringi rõõmutu. Nii väliselus kui ka oma riigi asjades. Iga päev toob uusi ebamugavaid üllatusi ja ebameeldivaid sõnumeid. Isegi mõni vana asi hakkab teistmoodi rääkima.