Anna Semjonova, projektijuht
Koostamisel on üleriigiline planeering, mis paneb paika pika plaani Eesti edasiseks ruumiliseks arenguks järgmiseks 20+ aastaks. Siht on vähendada pealinnakesksust ja soodustada riigi ühtlasemat arengut. Kus paikneb selles Rapla?
Raplamaa omavalitsused seisavad piirkonna arengute eest ja on pöördunud ministeeriumi poole (Raplamaa Sõnumid, 9. september RS 9.09), tundes muret Rapla positsiooni pärast planeeringus ning tuues välja olulisi arenguaspekte, eelkõige võimaliku majanduspotentsiaali. Oleme tänaseks vallajuhtide ja -esindajatega kohtunud, koostamise protsessi ja lähtekohti selgitanud ning kinnitanud, et Raplal on kindel positsioon piirkondliku väikelinnana.
Tugev keskus toetab tagamaad
Planeeringu koostamine on praeguseks liikunud alusuuringutest edasi konkreetsete kontseptsioonideni ja arendamisel on 10 toimepiirkonna mudel (vt kaart), mis põhineb inimeste paiknemisel, töörändel, igapäevasel liikumisel, teenuste kättesaadavusel ja majanduse arengul.
Toimepiirkonna keskus on majanduslikult tugev linn, millega tagamaa elanikud on seotud töökohtade, hariduse, tervishoiu, kultuuri jm teenuste kaudu. Nii kujuneb omavahel tihedalt seotud tagamaasüsteem ja linnadevaheline võrgustik, mis suudab pakkuda inimesele kõike eluks vajalikku – töökohast ja teenustest kvaliteetse elukeskkonnani.
Eesti on rikas, meie asustus on eriilmeline. Mudel arvestab iga asula funktsiooni ja väärtust süsteemis tervikuna. Eesti on piisavalt väike, et asulad saaksid üksteist täiendada. Seetõttu vaatame neid laiemalt keskuste ja ümbritseva tagamaa koostoimes, kus igal asustuse tüübil on selge roll.
Igal asulal on oma väärtus
Asustusmudelis on Rapla koos Valga, Jõgeva, Põlva, Kärdlaga piirkondlik väikelinn. Need linnad on piirkondades olulised teenuskeskused, mis võivad teenustega katta kogu maakonna. Nii on arengufookus teenustel ja elukeskkonnal ning linnal toetav roll toimepiirkonna ettevõtlusvõrgustikus. Samas on tööturg eelkõige kohaliku ulatusega ja väiksema mitmekesisusega. Tööalase jm eneseteostuse võimaldamiseks kasutatakse palju keskuslinnas pakutavat.
Rapla on piirkondliku väikelinnana tugev teenuskeskus. Tema väärtus seisneb kvaliteetses elukeskkonnas, arenevates teenustes ja strateegilises asukohas keskuslinna Tallinna toimepiirkonnas. Rail Balticu rajamine annab linnale täiendava eelise, tugevdades positsiooni nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonnana. Kuigi Rapla tööturg on valdavalt kohalik ja vähemate valikutega, jagub linnas siiski töökohti omajagu. Lisaks pakub Rapla oma elanikele tugevat sidet Tallinna töö ja teenustega.
Rapla on hea näide, kuidas piirkondlik väikelinn saab olla ühtlasema arengu vedaja ja tasandada pealinnastumist, pakkudes inimestele tööd, teenuseid ja kvaliteetset elukohta.
Parim lahendus sünnib koostöös
Rapla valla- ja arendusjuhtide tähelepanekud on olnud planeeringule väärtuslik sisend. Piirkondlike väikelinnade rolli selgem esiletoomine eesmärgiga tasakaalustada toimepiirkonnasisest arengut, on oluline osa edasisest tööst. Loodame planeeringu eelnõu laiemaks aruteluks valmis saada 2026. aasta alguses, laekuvaid arvamusi kaalutakse lõpliku lahenduse kujundamisel põhjalikult.
