ArvamusMida toidad, see kosub

Mida toidad, see kosub

Urve Uusberg, psรผhholoog

Maailm on muutunud. Miks muutused stressi tekitavad? Osalt seepรคrast, et seni toiminud tunnetuslik mudel enam ei toimi ja see paneb meid kahtlema, mis siis รผldse veel kehtib.

Me ei taju maailma mitte ainult meeleorganitega, vaid rakendame ka oma mentaalseid mudeleid, mis sisaldavad kihistusi, mis on vรคga paigas – nt maapind on allpool, taevas on รผleval jne. Meil on olnud selles kihistuses selline mudel/tรตde, et sellised sรตjad siin ja nรผรผd enam ei juhtu, need juhtusid vanasti, need vรตib-olla juhtuvad kusagil mujal. Selle tasandi mudeli รผmberehitamine on vรคga stressirohke ja selles oleme kรตik vรตrdsetena koos.
Ka see, et me oleme sunnitud lugema traagikast pidevalt ja see traagika ei ole meist kaugel, annab veel palju stressi juurde. Kuivรตrd selline eksistentsiaalne stressor on olemas, siis on meil kรตigil raske. Meil on keskmisest rohkem negatiivset afekti ja kรผllap see lekib vรคlja nรคiteks suhetes, eesmรคrgipรคrases tegutsemises, unistustes, eksitab elu mรตtte leidmist jms.
Kuidas siis hoida oma psรผhholoogilist heaolu? Pakun mรตned suunad inspireerituna positiivsest psรผhholoogiast.
– Heade tunnete olulisus: rรตรตm, รตnn, tรคnulikkus ja armastus.
Kogeda hรคid tundeid ja mรตtteid iga pรคev โ€“ leiab, leiab, ikka leiab hetki, olukordi, inimesi, kellega koos saan tunda neid hรคid hetki. Teadlikult mรคrgata neid, vรคljendada neid. Nt tรคnulikkuse mรคng argiaskeldustes (sรถรถgikohas naeratas teenindaja, Tartu-Vรตru maanteel ees olev aeglasemalt sรตitev autojuht andis mรคrku parema suunatulega, et tohib mรถรถda sรตita jne).
– Tรคnu ja tunnustamine, mis on oluline heades suhetes ja enesehinnangus. Vรคljendada tunnustust iga pรคev / regulaarselt teistele ja รตppida vastu vรตtma tรคnu ja tunnustust teistelt. Hoida olulisi suhteid rรตรตmupakkuvatena (nt รตppides tรตhusa kommunikatsiooni mudeleid jm).
– Tรคisvรครคrtusliku elu elamine: enda vรครคrtused, enda eesmรคrgid, antud elupรคevade tรคhendusrikkus. Meenutada mรตnikord oma vรครคrtusi, vaadata loovalt oma eesmรคrkidele.
– Rahulolu kasvatamine (kasvรตi 3 p 10-st, aga rahulolu โ€“ mรตรตdan, mis hรคsti). Mida vaatan, kas รตnnestumist vรตi ebaรตnnestumist, seda tuleb absoluutselt kogu aeg harjutada. Sรตnastada selged juhised: nt ma keskendun / seiran, mis on hรคsti. Las untsus asjad olla rahus, annan neile ruumi ja siis mรตtlen edasi.
– Negatiivsete enesekohaste mรตtete รผle kontrolli saavutamine. Teha valikuid vรครคrtuspรตhiselt, keskenduda oma tugevustele, mis on meie vรครคrtuste avaldumine tegevustes / kรคitumistes.
Nรตnda on lootust oma suhtumisi mรตjutada selles suunas, et olla lihtsalt rahul oma eluga, andes ruumi nurjumistele ja mรคrgata head teadlikult (see on suur tรถรถ ja pรผhendumine).
Lรตpetuseks tooksin veel vรคlja, kui oluline on kinnitada oma tegude / kรคitumisega kuuluvustunnet. Suhtlemise ja vastastikuste kohustuste kaudu seotud vรตrgustikku kuulumine (nt vรคitlusklubi, kursus, koor, tants, malering, trennirรผhm jne) on vรคga tervislik.
Kokkuvรตtvalt โ€“ argipรคevas teadvustatud head mรตtted ja tunded, tรคnulikkus ja tรคhendusrikkus, รตnnestumiste ja oma tugevuste mรคrkamine pluss kuuluvustunne vรตiks aidata vastu panna neis oludes vรคltimatule stressile. Me ei saa kuidagi mรตjutada sรตja kรคiku, saame hoolitseda enda psรผhholoogilise heaolu eest neis tingimustes parimal vรตimalikul viisil.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare