Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / fotod: Siim Solman
Esmatasandi tervisekeskuse ehitus Rapla haigla vanasse peahoonesse peaks kõigi eelduste järgi algama juba juulikuus. Euroopa Liidu projektist rahastuse saanud objekt on küll üldise ehitushindade tõusu tõttu kallinenud ja omaosaluse tasumise küsimus on veel lahendamata, kuid haigla nõukogu on andnud juhatajale loa lepingute sõlmimiseks.
Rapla haigla ja tervisekeskus olid seekordse vestlusringi teemaks ja selles osalesid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhataja ning SA Raplamaa Haigla nõukogu esimees Agris Peedu, Raplamaa Haigla juhataja Kaire Aadamsoo, haigla nõukogu liige ja Rapla vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Jaanson, Rapla vallavanem Piret Minn ja perearst Kadri Luga.
Aprillis saatis SA Raplamaa Haigla Rapla vallale ja Kehtna vallale kirja ettepanekuga kanda täies mahus projekti omaosalus. Kehtna vald on oma osa tasumisega nõustunud, aga Rapla vallas pole otsust veel tehtud. Vestlusringis oldi lootusrikkad, et kokkulepe sünnib, kuid pikemalt ei soovinud keegi sellest enne kokkulepete allkirjastamist rääkida.
Minn: Kui räägime perearstikeskusest, siis valla mure on see, et kõik vallakodanikud saaksid võimalikult mitmekülgselt ja hästi teenindatud. Selles mõttes on perearstikeskusel ja tema komplekteeritusel kriitiline roll. Püüame olla perearstikeskuse kõrval ja oleme rääkinud ka sellest, kuidas muutuvas turusituatsioonis, kus arstidel on oma hind ja me asume geograafiliselt seal, kus me asume, mitte elu hammasrataste vahele jääda.
Lühemas perspektiivis on valla huvi muidugi saada meie poolt planeeritud tempodes kogu see tervisekompleks laiemas mõttes – ka perearstikeskus ja ka hooldekeskus – teostatud ja toimima nii, nagu ta algselt on plaanitud. Me ei taha mitte kuidagi vastanduda, aga pean vajalikuks mainida, et mul puuduvad hetkel volikogu volitused rääkida täna lõplikest siduvatest otsustest. Päris kindlasti peame enne, kui saame allkirjastada dokumente, läbima volikogu otsustusprotseduuri. Loodame, et Kaire Aadamsoo saab tulla meie eelarve- ja arengukomisjoni ja me saame siis põhimõtteliselt kokkuleppe sõlmitud ja arusaamise tekitatud. Sealt edasi on juba tehnilised küsimused, eelnõud ja muud sellised asjad. Täna neid
veel ei ole.
Luga: Meie praegused ruumid on kitsaks jäänud perearstidele ja pereõdedele. Ootame põnevusega uusi ruume. Mina olen neid näinud. Loodan, et see ilus sisu saab meie poolt täidetud, esialgu samasuguse teenusega nagu praegu, üldarstiabiga. See, mis tulevik toob, oleneb haigekassa tingimustest ja seisukohtadest. Loodan, et hea koostöö haiglaga, mis siiani on olnud, jätkub.
Aadamsoo: Meie haiglal on väga selge eesmärk tervisekeskus valmis teha. Oleme asunud hankeid kvalifitseerima ja lepinguid sõlmima ning arvan, et kuskil juulikuust võiks ehitus alata. Võib-olla see rahaprobleem on tõstatunud eelkõige kallinemise tõttu ja võib-olla ka selle tõttu, et haiglal on teatud investeeringuvajadused, aga ma usun, et saame need läbi räägitud ja leiame mõistlikud lahendused. Selge on see, et haigla on ja jääb, ja kui kellelgi on kahtlusi, siis võib astuda haigla 1- või 0-korrusele sisse ja vaadata, et me teeme seal väga aktiivselt remonti ja see kindlasti ei tähenda haigla kinnipanemist. On selge, et maakonnas on haiglat vaja ja ka ülikoolihaiglatele on maakonnahaiglaid vaja.
Peedu: Eriarstiabi on ja jääb, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Me ei tee remonte niisama, kui selliseid investeeringuid tehakse, siis ilmselgelt eriarstiabi jääb. Kindlasti on ka täna otsuseid tehtud, et kui on vaja patsient kohe suunata kõrgemasse etappi, siis kiirabi seda teeb. Pole mõtet Rapla haiglas aega kulutada.
Kui räägime ülikooli kliinikumi või PERH-i kontekstis, siis räägime meditsiinilinnakutest. See, kuhu me siin liigume… mul tuli paralleel Maarja Külaga – see on meditsiiniküla. See ei ole sugugi halvustavalt, vaid tegelikult väga positiivselt öeldud.
See on väga hea, et Rapla haigla esitas taotluse tervisekeskuse rahastuse saamiseks. Väga hea on see, et perearstid sellega kiiresti kaasa tulid. Vastupidine lugu oli Hiiumaal. Tänaseks päevaks on see juba möödanik ja ka seal on perearstid mõttega liitunud. Kui tulevikus sinna tekiks ka hooldekodu, mis annaks haiglale teatud lisaväärtuse juurde, siis saaksime väga uhkelt rääkida edukast meditsiinikülast.
Regionaalhaigla vaates koostöö käib. Me oleme selle tütarhaigla aregutega, rahaliste seisudega, ravitegevusega rahul. Vaatasin enne siiatulekut üle statistika, kui palju Rapla maakonnast patsiente käib regionaalhaiglas ravi saamas ja see oli ~4300 inimest aastas. Sel aastal on juba üle 2200 inimese regionaalhaiglas ravi saanud. Kui kontsernist räägime, ei vaata me ainult seda, kuidas patsiendid liiguvad haiglast haiglasse, vaid me vaatame ka seda, kuidas Läänemaal, Raplamaal või Hiiumaal patsiendid tulevad otse regionaalhaiglasse. Selles suhtes on Rapla kolmandal kohal olev maakond Harjumaa ja Ida-Virumaa järel.
Üks kiire kommentaar ka ülikoolihaigla idee kohta. Me ei saa kõiki algatusi oodata ministeeriumist või vallavalitsusest, ettevõtjad-organisatsioonid peavad ka ise ettepanekuid tegema. Selles mõttes on igati suurepärane, et erinevad suurhaiglad selle mõtte välja käisid. See idee puudutab kõrgema etapi raviasutusi ja ei hõlma praegu keskhaiglaid ega maakonnahaiglaid. Jah, kuivõrd Läänemaa, Rapla ja Hiiumaa haigla on meie kontsernis, siis loomulikult hõlmab see neid ka, aga mitte kuidagi negatiivses võtmes.
Üks positiivne võti, mida näeme, on see, et tahame regionaalhaiglas saada suuremaks residentuuribaasiks. See tähendab, et peaksime suutma suunata residente veelgi paremini ka meie tütarhaiglatesse. See tagab veelgi paremini seda, et suudame siia või Läänemaale või Hiiumaale leida arste. Rapla olukord on väga hea, võrreldes näiteks Hiiumaaga, kus on sellega väga suur probleem. Regionaalhaiglas kontserni mõttes oleme alustanud sellega, et kui otsime mõnele tütarhaiglale uut arsti, oleme püüdnud talle pakkuda kontsernilepingut. Ta saaks teha regionaalhaiglas valveid või vastuvõtte ja samas ka tütarhaiglas. Me näeme, et peame pakkuma suuremat motivatsioonipaketti. Selle palumisega, et tulge meile appi… see ei tööta.
Loomulikult mõjub noorarstidele väga hästi, kui pakkuda võimalust olla suhtes ka regionaalhaiglaga. Aga meil on head näited ka Läänemaa haiglast, kus me ei saanud ühele noorele kirurgile pakkuda täiskohta regionaalhaiglas ja nüüd ta töötab poole kohaga Läänemaa haiglas ja on igati rahul.
Aadamsoo: See on tulevik.
Jaanson: Kui sihtasutus loodi, oli see suhteliselt valuline. Minu meelest on see protsess läinud väga hästi, aga kui siit edasi minna, siis see, kuidas arste motiveerida, linnast meile saada, on meie suur tulevikuküsimus. Ka see osa saab tuge nendest protsessidest, mis võrgustumisega alguse said. See on ka iseenesest Raplale väga suur pluss, et PERH võttis endale tervisekeskuse rahastamise. Need institutsioonid – PERH, sihtasutus, perearstikeskus, hooldekeskus – toetavad üksteisele tuge andes minu meelest Rapla üldist arengut. Rahastus on iga algatuse puhul püsti, aga nendest raskustest tuleb üle olla. Igaüks peab oma mured lihtsalt ausalt ära rääkima.
Aadamsoo: Kui me tahame, et meie noored arstid, kes töötavad oma erialal, töötaksid ka Raplamaa haiglas, siis nad eeldavad, et nende kabinet Raplamaa haiglas on samamoodi sisustatud töövahenditega, et nad saavad haiget samamoodi uurida nagu regionaalhaiglas.
Ma ei pea silmas magnetresonantstomograafiat, sellist udupeent tehnoloogiat, vaid seda, mis on arstidele igapäevane – kardiograafid vms, mis ühe ühikuna ei olegi võib-olla liiga kallid, aga et kõik kokku kenasti ära sisustada, võtab väga palju raha. Lihtsalt seinavärvimisest haiglas ei piisa. Seetõttu on meil investeeringute teema tõusnud. Sageli näen arstidega läbi rääkides just seda, et küsitakse, kas teil see ja see asi on. Et mis ma sinna tulen, mis ma teen kahe palja käega. Tänane haigla on väga kõrgtehnoloogiline töökoht.
Peedu: Kui me kontserni vaates mõtleme, siis siin peavad arstid olema rohkem multispetsialiseerunud. Suures regionaalhaiglas on neil kogu aeg teiste erialade kolleegid kõrval, ta ei pea niipalju diagnostikaga tegelema. PERH-is on eraldi diagnostikaüksus. Siin ta peab diagnostikaga tegelema. Loomulikult on diagnostika väga oluline. Ilmselgelt ei saa kõike siia osta, aga selline olulisem, millega põhiline diagnoos pannakse…
Aadamsoo: Visualiseeritud uuringuks peab patsient linna sõitma, aga natuke lihtsamad protseduurid peavad olema kohapeal kättesaadavad, kui räägime eriarstiabist. Kui me hakkame kõiki patsiente Tallinnasse saatma, siis see ei ole mõistlik.
Minn: Ma mõtlen, kas see kogemus, mida noor arst saab siin… Kui ma võrdlen auto käigukastiga, siis siinne kogemus on nagu manuaalikogemus ja see võiks noort arsti hoopis motiveerida. Ta saab ikkagi vahetumalt midagi inimesest teada kui ainult masinate abil.
Peedu: Tegelikult on nii, et arsti vastutus on väga suur, aga väikehaiglas on see veelgi suurem, sest ta peab nii paljude eri momentidega arvestama. Suurhaiglas on tal kolleegid kõrval, kelle poole ta saab pöörduda. Siin on see vastutus suurem. Kindlasti see õpetab, aga praegust Eesti demograafiat arvestades, kuhu noorarstid tahavad minna, peame leidma positiivses mõttes hea reklaamitriki, kuidas neid mõjutada.
Üks asi ongi, et peame suutma talle pakkuda mingit tegevust ka regionaalhaiglas.
Luga: Eriarsti juurde saab ju enamasti perearsti saatekirjaga. Uuem võimalus on teha seda läbi e-konsultatsiooni, mis minule isiklikult väga meeldib, sest patsient saab õigel ajal õige arsti juurde, ilma et peaks ise otsima, helistama, muretsema, millal ta saab ja kas tal selleks ajaks transporti on. PERH-il on erialasid hästi palju, kuhu saata e-konsultatsioonile. Olen märganud, et mõni eriarst kutsubki hoopis Raplasse oma patsiendi vastuvõtule.
Minn: Rapla on piisavalt käeulatuses, siia on veel mõistlik tulla, geograafiline distants elimineerib hinnavahe. Kui see on arstiabi, siis see ainult aitab meid.
Luga: Ütlen nüüd selle perearstide poolse muudatuse seoses dr Herodese pensionileminekuga, et inimesed oleksid informeeritud. 1. juulist võtab Rapla perearstikeskus Herodese nimistu patsiendid ja patsientidega seonduva asjaajamise oma hõlma alla. Esialgu tuleb kaheks kuuks kaks residenti, on olemas suulised kokkulepped. Pereõed jäävad praegu samaks. 1. septembrist tuleb kaks peremeditsiini lõpetanud residenti selle nimistu juurde tööle. Patsientide jaoks jääb esialgu kõik samaks, telefoninumber 489 4011 jääb samaks ja vastuvõturuumid jäävad samasse kohta praeguses tervisekeskuses. Lihtsalt ülemineku kuupäevade paiku palume inimestelt kannatust, sest esimesel tööpäeval võivad olla IT-probleemid, kõik asjad ei suju võib-olla nii hästi. Tuleks üle vaadata pikendamist vajavad retseptid ja lasta aegsasti ära pikendada.
Arstid on noored ja tublid ja haritud, kaasaegsete teadmistega. Püüame neid toetada, kolleegidena aidata, et Raplasse tööle käimine ja sulandumine oleks neile võimalikult valutu ja meie inimesed saavad ikkagi teenindatud perearstide poolt.
Aadamsoo: See on küll hea uudis. Kas nad tulevad Raplasse elama?
Luga: Ma ei ole küsinud, aga me meelitame neid kindlasti, sest elukeskkond on siin hea, roheline. Töökeskkond kolleegide mõttes on oluline, aga arvan, et areng uude tervisekeskusesse ja uued värsked ruumid on kena motivaator kõikidele perearstidele.
Kuhu täpsemalt tuleb uus tervisekeskus ja milline on ruumide paigutus?
Aadamsoo: Uus keskus on vana peahoone mõlemal korrusel. Teine korrus on täielikult perearstide käsutuses ja alumisel korrusel on perearstide käsutuses enamik ruume paremas tiivas. Sinna jääb praegu paika ka haigla köök. Teisel pool on esmatasandi tervisekeskuse teised teenused: rehabilitatsiooniruumid, sotsiaaltöötaja, psühholoogid, osa eriarste, günekoloog, ämmaemandad. Ühendavas galeriis on füsioteraapia. Sissepääs on praegusest haigla peauksest. Haigla sissepääs on praegustest tagaustest ja polikliinikust.
Kuhu jääb haigla juhataja kabinet?
Aadamsoo: Haigla juhataja kabinetti veel vaatame, meil on mitmeid mõtteid. 0-korruse remondi käigus oleme osa töötajaid, kes on praegu vana maja esimesel korrusel, kolinud 0-korrusele. Eesmärk on, et kabinettidega liiga suurt laiutamist ei oleks. Haigla peab olema majanduslikult jätkusuutlik ja kulutame raha õigete asjade peale.
On küsitud, mis saab silma- ja hambaarstist, kes praegu on perearstikeskuses? Eelkõige silmaarst teeb muret, sest ta on meil ainuke.
Luga: Silmaarsti kohta ei oskagi midagi öelda. Silmaarst ei kuulu esmatasandi terviseteenuste hulka, seetõttu pole temaga juttu olnud tema edasistest plaanidest. Tean, et hambaarst dr Nahkur arvas, et läheb pensionile, kui tuleb kolimise aeg. Silmaarstil on praegu ruumid Lasteaia 12, maja kuulub vallale. Minu meelest võiks silmaarst sealsamas edasi töötada.
Aadamsoo: Silmaarstinduses liigub nii palju raha, et nad leiavad endale alati ruumi. See ei peagi olema eriarstiabi mure neile rendipinda tekitada. Tervisekeskuse kontekstis oleks see olnud abikõlbmatu pind ja haigla oleks pidanud selle tegema 100% rendipinnana. Võib-olla siis, kui tuleb hooldekodu ja meie köök saab kolida hooldekodu pinnale, võib tekkida mingit pinda, aga võimalik, et hoopis perearstid tahavad laieneda. Või tahab perearst liituda. Ma arvan, et silmaarstid leiavad endale rendipindasid küll.
Minn: Ma ei usu, et me peaksime üldse omavahel seostama silmaarsti eksistentsi Raplas ja tervisekeskuse valmimist ja perearstide kolimist. Seda küll, et ta asub samas hoones. Seal on mitmeid seotud stsenaariume, millest on täna liiga vara rääkida, sest me ei tohiks poolikute otsustega avalikkust eksitada. Seetõttu olen täna siin vestlusringis natuke kammitsetud, sest ma ei saa rääkida asjadest, milleks mul ei ole volitusi ega kokkuleppeid.
Ma küll arvan, et miks peaks silmaarst siit ära kaduma, kui patsiendid on siin.
Aadamsoo: Sellel turul käib karm võitlus ja kui silmaarst siin ei jätka, jätkab mõni teine. Ärge sellepärast üldse muretsege. Tallinna suured silmakliinikud otsivad isemaksvat klienti ja ma arvan, et kui siin üks koht tühjaks jääb, siis tühja tuba ei jää. Tallinnas on konkurents väga karm.
Peedu: Siin on mitmeid poode, kus müüakse prille ja optometristid saavad praktiseerida, kui kusagil läheduses on arst.
Kas dr Poroson jääb sinna, kus ta praegu on, või tuleb Raplasse?
Luga: Dr Poroson jääb sinna, kus ta praegu on, tal on täiesti toimiv meeskond ja süsteem Juuru ja Kaiu pool. Vägisi kedagi ära ei tooda. Dr Poroson on seal oma inimestele lähemal ja kõik toimib, me ei hakka seda lammutama.
Jaanson: Juurus olime lihtsalt ettenägelikud ja andsime dr Porosonile võimaluse perearstikeskus ära osta. Muidugi võttis ta endale kohustuse seda vana hoonet parendada, aga see on tema enda oma ja mingis mõttes see kinnistas ta sinna kohapeale. Täna on Kaiu ja Juuru sellest võitnud, et dr Poroson on oma elutöö seal teinud.
Minn: Etteruttavalt on samamoodi ka Juuru ja Kaiu hooldekoduga. Me ei näe mingit põhjust neid tulevikus sulgeda. Rapla puhul räägime ikkagi hooldekeskusest, mitte hooldekodust.
Me ei peagi üksteist veenma, vaid pigem tuleb avalikkust rahustada, et laua taga istuvad inimesed, kes oskavad sisu anda, ka hooldekeskusele. Ja laua taga istuvad inimesed, kes saavad aru vastu
tusest ja küll me selle rahastamise asja ka korda saame.
Saan aru, et ka rendihinna küsimus on perearstide jaoks lahenenud. Mingil ajal oli see üleval.
Luga: Jaa, meil on praegu eellepingus olemas numbriline näit. Kolimisel tulevad ilmselt uued läbirääkimised ja siis räägime uutest tingimustest ja uutest numbritest. Ma selle pärast ei muretse, perearstidel on väga hea koostöö vallaga. Ma arvan, et lähme ikka helgema tuleviku poole.
Jaanson: Kadri on väga tubli, kindlasti on väga suur raskus tema peal täna. Eriti nüüd, kus vaadatakse tema otsa, kas läbirääkimised lähevad nii, nagu peab. Me ei saa perearste ka vati sees hoida, aga pigem tuleks vaadata riigi kapsaaeda, kus mingil hetkel on asjad sassi läinud. Perearst peab olema ettevõtja ja samal ajal arst ja kolmandat ja neljandat veel. Tugevad persoonid veel suudavad praksist pidada, aga väidetavalt nooremad inimesed, kes tulevad koolist, ei saa aru, et peavad endale ettevõtte looma. Nad tahaksid arstitööd teha.
Arvan, et see läheb ilusti. Pigem oleks vaja avalikkusele öelda, et usaldage Rapla haiglat ja perearste. Nagu täna kuuleme, on Rapla haigla sisult ja oma teenustelt väga hea ja läheb aina paremaks. Tuleks tekitada inimestes usaldust, siis ka haigla areneb.
Minn: Haigla täitub ju lähiperspektiivis uue sisuga. Vanast jäävad ainult seinad.
Täna ei ole mure haigla tuleviku pärast väga aktuaalne. Ollakse leppinud selle olukorraga, mis on välja kujunenud, aga tahetakse teada, mis edasi saab.
Minn: Tuleb tunnistada tõsiasju, sellist muljetavaldavat masinavärki nagu PERH-is ei ole võimalik soetada ega paljundada igasse maakonnakeskusse. Tuleb leppida faktiga, et mõned kallimad ja moodsamad ja täpsemad uuringuseadmed jäävadki ainult Tallinnasse ja tuleb leida see võimalus, kellel kuidas, Tallinna vahet käia. Kui on sotsiaalsed riskirühmad ja vanurid, tuleb vallal abiks olla sotsiaaltoetuste ja -teenustega. Täiskasvanud inimesed on ise varustatud kõikvõimalike liikumisvahenditega.
Aadamsoo: Kogu eriarstiabi ei ole see viimase otsa kõrgtehnoloogia ja seda mitteviimaseotsa kõrgtehnoloogiat vajavad inimesed igapäevaelus rohkem ja see on mõistlik tuua lähemale. Neid tuhandeid patsiente, kes käivad Rapla haiglas – ligi 30 000 ambulatoorset visiiti –, ei ole mõistlik Tallinnasse transportida. See on inimestele ebamõistlik ja ega Tallinnas ka seda ressurssi rohkem ei ole. Juba kasvõi vabade kabinettide näol, kuhu Raplas töötavad arstid panna ja kuhu need patsiendidki peaksid minema.
Teine pool on statsionaarne ja hooldusravi. Täna me teame, et statsionaarset abi, eriti sisehaigustes, vajavad ikkagi eakamad patsiendid, kes kodus ei saa hakkama. Kopsupõletik, erinevad infektsioonid – nooremad inimesed saavad kodus hakkama, võtavad antibiootikume, aga vanainimesi, kellel võib-olla tuleb kodus pliiti kütta, WC on hoovi peal, on mõistlikum haiglas aidata. Ei ole mõtet 85-aastast memme kopsupõletikuga tirida Tallinnasse haiglasse. Ma arvan, et meie vanem generatsioon väärib seda, et abi saab osutada kodu lähedal.
Peedu: Eks me regionaalhaiglas tahame ennast ikka võrrelda Helsingi või Karolinska haiglaga, ja üks, millega me võrdleme, on aktiivravi päevade arv. Kui võrdleme Lääne-Euroopaga, siis just vanemad patsiendid, n-ö sotsiaalhoolekande teema on see, miks meil on aktiivravi päevade arv kaks korda kõrgem. Regionaalhaigla kontekstis me tegelikult loodame, et lähedased tulevad rohkem vastu ja võimaldavad meil selliseks esmaseks järelraviks suunata patsiente rohkem tütarhaiglatesse.
Aadamsoo: Võib öelda, et Rapla aitab Tallinna inimesi järelraviga.
Peedu: Tihtilugu tulevad haigla EMO-sse patsiendid, kes võiksid minna perearsti juurde. Tervisekeskuse ja haigla koosolemine juba iseenesest lahendab seda probleemi veidikene. Hetkel meil head näidet sellisest tervisekeskusest ei ole, kui Raplas saame valmis, siis teatud probleemid lahenevad. Ka regionaalhaigla poolelt toetan üleskutset: rohkem usaldust perearstide vastu. E-konsultatsioon võimaldabki seda, et patsient ei pea minema eriarsti juurde. Saabki sedasi, et esmalt annab nõu perearst, kui tekib küsimusi, saab küsida e-konsultatsiooni kaudu.
Rapla puhul ei näe ma ka transpordiküsimust. Siin on väga hea ühistranspordiühendus pealinna ja Rapla vahel, mida mitmes kohas ei ole. Aga see ei tähenda, et eriarstiabi tuleks siin lõpetada. Seda küsimust ei peagi tõstatama. Mina loodan, et tervisekeskuse ja haigla ühte hoonesse kolimine võimaldab seda veelgi arendada ja perearstide patsientide usaldust tõsta. Kas teatud eriarstiabi peab olema Raplas pidevalt kättesaadav, seda me praegu ei aruta.
Kõiki eriarste pole ka praegu iga päev kohal.
Aadamsoo: Kõiki iga päev ei ole, aga kui võrdlen järjekordi, siis siin saab eriarsti vastuvõtule ikkagi palju kiiremini kui Tallinnas.
Peedu: Olgem ausad, ravijärjekorra pikkus on probleem Tartus ja Tallinnas, see ei ole suur probleem teistes kohtades.
Minn: Kui eriarstid on olemas.
Aadamsoo: Kui siin jõuab kiiremini eriarsti vastuvõtule ja kui tal on ikkagi see häda, mis nõuab Tallinnat, siis ta saadetakse siit kiiresti edasi. Siis ta on juba eriarsti käes ja liigub õiget teed pidi.
Peedu: Oleme koostamas kontsernipoliitikat koos tütarhaiglatega. Seal on sees nii finantsiline järelevalve ja nõustamine, sisekontroll, audit, mida tütarhaiglad ei ole suutnud hästi teha. Püüame sõnastada, kuidas meie abistame, nõustame ja kus võiksime tervikuna teenuse üle võtta.
Jaanson: See näitab, et Raplas ega Hiiumaal ei saa teenuse kvaliteet olla halvem kui PERH-is.
Ma saan aru, et põhiküsimused on läbi räägitud.
Jaanson: Enne siiatulekut me rääkisime kõik läbi.
Siiski tahaks kuulda tervisekeskuse rahastamisest, mitte summadest…
Aadamsoo: Tegelikult on see suur summa, mis Euroopa Liidust Raplasse tuleb. Üle miljoni euro. Tervisekeskuse kogumaksumus jaguneb abikõlbmatuks, mis on 100% haigla osa ja sellest pole mõtet rääkida, sest see on haigla investeering. Abikõlbulikust või ütleme, projektidest 75% tuleb EL-ist ja 25% on omaosalus. Kuna ehitus natuke kallines, siis suurenes ka omaosalus selle võrra.
Peedu: Kallinemine iseenesest suhet ei muuda, ikka on 75% ja 25%, aga summad on suuremad. Ehk 25% osatähtsus kasvab.
Minn: Oleksin terminitega ettevaatlik. Sihtasutuse moodustavad PERH ja ROL. Perearstikeskus on eraettevõte. See ei tähenda, et Rapla vald välja astuks, aga kuidas seda korraldada ja juriidiliselt nimetada pärast seda, kui oleme kenasti kokkuleppele saanud, selles ma ei tahaks ühtegi konkreetset väljendit täna panna paberile. Rapla vald ei ole otseselt sihtasutusega seotud.
Jaanson: 25% omaosaluse maksab tegelikult SA Raplamaa Haigla omavahenditest. See kallinemine ei ole olnud nii märkimisväärselt suur, aga tulenevalt turusituatsioonist ehituses on vaja see asi omavahel läbi rääkida. Poliitiliselt korrektselt, me ei ole seda otsustanud sinnamaale, et seda saaks täna avalikustada. See pole nähtavasti nii tähtis küsimus kogukonnale ja jääb ikkagi läbirääkijate vahele.
Aadamsoo: Haigla nõukogu on aprillis oma otsuse teinud, et võime vaatamata kallinemisele esmatasandi tervisekeskuse ehitust alustada. Oleme ehitajad ära kvalifitseerinud. Pole mingi saladus, et AS Eviko hakkab Rapla objekti ehitama ja AS Vesiroos hakkab Kehtna objekti ehitama, oleme lepingute sõlmimise faasis. Kuna AS Vesiroos teeb praegu Rapla haigla 0-korruse remonti, tahame need ehitused lasta ajatada, et objektid ei kattuks. Ehk Kehtna objekt algab pärast seda, kui Rapla on lõppenud. Ja Eviko tuleb siis, kui oleme saanud vana maja tühjaks kolida. Praeguste plaanide järgi peaks kõik valmis olema järgmise aasta jaanipäevaks.
Minn: Rapla vald on juba varem võtnud kohustuse infrastruktuur seal ümber, teed ja õuealad, korda teha koos hooldekeskusega. Aga aeg on selline, et ei ole asja, mis ei taha rahastamist. Otsustavasse faasi on jõudnud hooldekeskuse projekt…
Aadamsoo: On teil sellel aastal mingid plaanid selle kohta?
Minn: Ikka-ikka, me tegeleme paralleelselt kõigi tuliste asjadega – täiskasvanute gümnaasiumi arengud, vallamaja rendiruumid, hooldekeskus, tervisekeskus. Laud on täis. Peame hooldekeskuse saama valla arengukavasse, mis oma esimeses vormistuses jõuab volikogu ette juuli lõpus, aga päris kokku lepitud peab ta saama sügisel. Hooldekeskus on seal sellisena, nagu ta oli planeeritud, väga palju pole muutunud, aga nüüd tuleb rahastamise pool. Ja nagu Margus mainis, hetk ei ole täna omavalitsustele hea, ehitushinnad on laes. Ja üleriigiline teema, soojadest talvedest tulenev totaalne teedelagunemine. Ei ole asja, mis ei küsi täna raha.
Jaanson: Ja omavalitsuste reform lõi kaardid kõik laiali. Küsimisi ja tahtmisi tuleb igast nurgast ja uues keskkonnas püütakse neid järjekorda panna, numbreid tekib ridamisi igale poole.
Minn: Ma ei taha nutulaulu laulda, kõiki tahaks aidata, aga tekk on nii lai kui ta on.
Peedu: Rapla haigla nõukogus sai arutatud ka hooldekeskusele antavat kinnistu hoonestusõigust. See on läbirääkimiste teema, kuidas ja kellele, aga põhimõte on selles, et meie oleme nõus seda andma.
Minn: ROL-i juhatuses leppisime kokku, et lähme täiskogule seda õigust taotlema.
Jaanson: Nii ilus on, et ei oska enam midagi küsida.
Kas lõpetuseks on veel midagi lisada?
Luga: Praegu on perearstide teeninduspiirkonnad samad. Rapla perearstid teenindavad Rapla piirkonda, dr Poroson Juuru-Kaiu piirkonda. Omalt poolt täname dr Herodest pikaajalise töö eest. Loodame koostööd haigla ja vallaga, residente ka. Oleme residentuuri koolitusbaas juba ammu. Residente hästi ei tule, aga me ootame neid, mina olen kohe valmis neid koolitama. Loodan, et noored arstid leiavad Rapla üles.
Aadamsoo: Jah, me võtame suveks Raplasse abiarste. Kõik, kes tööle tulla tahavad, võtame tööle. On neid siis vaja või ei ole, aga loodame, et ikka on. Saab kogemuse, näeb, et ei pea olema kogu PERH-i „termotuumajaama“ selja taga, saab ka teistmoodi töötada. Teistpidi, kui sellestsamast kabinetisisustusest rääkida, siis me ei saa arsti sundida töötama alla selle taseme, mida nad ootavad.
Jaanson: Mina ütlen lõpetuseks, et olge positiivsed ja olge terved. Kui te Raplas elate, ärge kartke, et jääte abita. Rapla meditsiin ja vajalik teenustepakett kellelegi teisele alla ei jääks. Usaldage oma perearsti ja kogu tulevikku vaatavat kontseptsiooni haigla kõrval. See on tõesti terve elukaare pikkus.
Arvan, et Rapla saab väga toreda ja uhke keskkonna sissesõidu juurde kiriku kõrval ja enne silda.
