Katri Reinsalu
Laste kasvatamine on üpris keskkonnavaenulik tegevus. Seda muidugi väga üldistatult ja konkreetelt läänemaailma silmas pidades. Esmakordse tulevase lapsevanemana võivad hetkeks hinge kinni võtta kõikvõimalikud nimekirjad erinevatest toodetest, mida uus perekonnaliige kindlasti vajab. Natuke ratsionaalset mõtlemist kasutades saab enamasti pooled asjad heaga ostmata jätta.
Teisalt tuleb muidugi tõdeda, et päris ühtegi ostu sooritamata oleks ka võrdlemisi ebamugav. Mingid riided tuleb ju lapsele selga panna ja päris ilma transpordivahendit kasutamata oleks keeruline kasvõi arstivisiidile minna. Üks suurimaid igakuiseid kuluallikaid on aga enamasti mähkmed. Kui kõike muud eelpool mainitut on võimalik korduvalt kasutada ja perelt perele edasi anda, siis mähkmeid paraku mitte.
Vastsündinu esimestel elunädalatel võib ööpäevas kuluda kuni kümme mähet. Hiljem igapäevane kogus väheneb. Väga julgelt üldistades on tänapäeva laps enamasti mähkmetes umbes kaks aastat. Mähkmete kogus, mis selle aja jooksul ära tarbitakse, on tohutu. Lisades sinna asjaolu, et sünteetilised mähkmed lagunevad looduses keskmiselt 500 aastat, tuleb tõdeda, et oma esimestel eluaastatel jõuavad meie lapsed keskkonnale märkimisväärse jälje jätta.
Iganenud arusaamad
Õnneks on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid ühekordsetele mähkmetele. Mainides, et oma lastel riidest mähkmeid kasutan, järgneb sellele enamasti natuke nostalgiline ohe ja jutt tüütust marlimähkmete keetmisest. Tasub aga märkida, et riidest mähkmed on vahepealsete kümnendite jooksul märkimisväärse muutuse läbi teinud. Julgen lausa öelda, et nende kasutamine on muutunud peaaegu sama mugavaks kui ühekordsete mähkmete kasutamine. Samuti on see alternatiiv rahakotisõbralikum ning parem beebi nahale.
Riidest mähkmete maailm on kirju ja erinevaid võimalusi palju. Esimeseks katsetuseks soovitatakse aga tavaliselt taskumähet, mis on võrdlemisi sarnane ühekordse mähkmega ja lihtne kasutada. Koosneb see veekindlast väliskihist ning selle külge õmmeldud lapse naha vastu jäävast sisekihist. Kahe kihi vahele on jäetud aga ava ehk tasku, kuhu pannakse sisu, mis vedeliku endasse imab. Sisumaterjaliks on enamasti mikrokiud, bambus, kanep või nende segu.
Seega mälestuspildid mähkmevahetustest, mis tähendas ka lapse kõikide märjaks saanud riiete vahetamist, on tõesti minevik. Vahetust vajab ainult mähe ise. Lisaks taskumähkmele on aga saadaval ka hulganisti teisi erinevaid kooslusi imavast sisust ja niiskust kinni hoidvast väliskihist. Alternatiive endale kõige sobivama variandi leidmiseks on piisavalt.
Samuti vajab uuendamist mälestuspilt mähkmete tülikast hooldamisest. Tänapäevaste mähkmete hooldus ei nõua nii palju vaeva kui mõnikümmend aastat tagasi. Tahkem kraam läheb vetsupotti. Protsessi hõlbustamiseks võib kasutada näiteks käsidušši või mähkme sisse jäetavat mähkmepaberit, mille saab hiljem sarnaselt tualettpaberiga potti visata.
Sellega ongi mähe sisuliselt pesuks ettevalmistatud ning läheb hoiustamisele. Suurema puhastustöö teeb ära pesumasin. Järgmise pesukorrani tuleb aga mustadele mähkmetele koht leida. Enimlevinud variant on veekindla sisuga suletav suurem kott, mis hoiab endas nii niiskuse kui ka võimalikud ebameeldivad lõhnad.
Riidest mähkmete pesemissagedus sõltub mõistagi varutud mähkmete hulgast ja kasutustihedusest. Enamasti soovitatakse neid pesta iga 2-3 päeva tagant. Selle aja jooksul peaks kogunema piisav kogus mähkmeid, et masin täis saaks ning samal ajal ei jää märjad mähkmed liiga kauaks seisma.
Kuna tegemist on väga määrdunud pesuga, ei piisa nende pesemiseks üürikesest pooletunnisest programmist. Soovitatav on eelpesuga pikk pesutsükkel ning lisaloputus. Ilma pesuvahendita jaheda veega tehtud eelpesu eemaldab suurema osa mustusest. Pikk pesutsükkel 60-kraadise vee ja piisava hulga pesuvahendiga peseb mähkmed puhtaks ning lisaloputus tagab, et kogu pesuvahend saab mähkmetest eemaldatud. Seejärel lähevad mähkmed kuivama ning on peagi järgmiseks kasutuskorraks valmis.
Kuna suurem osa riidest mähkmeid on reguleeritava suurusega, saab neid kasutada sisuliselt kuni mähkmetest loobumiseni. Esmane väljaminek on kahtlemata suurem kui ühekordsete mähkmete pakki soetades. Erinevalt ühekordsetest täidavad aga riidest mähkmed oma ülesannet paari tunni asemel aastaid.
Mõistagi ei ole riidest mähkmed igaühe jaoks. On erinevaid lapsi, vanemaid ja elukorraldusi. Nii mõnedki pered kasutavad riidest mähkmeid kombineeritult ühekordsetega. Kõige keerulisem on aga astuda esimene samm ja proovida. Suurem osa neist, kes proovivad, on hiljem positiivselt üllatunud, kui lihtne see tegelikult on. Kui peaks aga selguma, et korduvkasutatavad mähkmed ei ole see õige valik, on kasvava huvi tõttu nende järelturul müümine üpris lihtne.
Allikas: isiklik kogemus, mahkmed.eu
