Matsi-Kärneri tammik kavatsetakse kaitse alt välja arvata

Rapla vallas Kuku külas asub Matsi-Kärneri tammik, mis on alates 1992. aastast olnud kaitse all. 3,9 hektari suuruse kaitseala tulevik on aga ebaselge, sest keskkonnaamet on asunud koostama eelnõu, millega tammik kaitse alt välja arvata.

Looduskaitseseadus sätestab, et enne 2004. aastat kinnitatud kaitsekorrad kaotavad oma kehtivuse hiljemalt 1. mail 2023. Sellest tulenevalt hindas keskkonnaamet ala kaitse all hoidmise vajalikkust ja leidis, et see ei ole otstarbekas. Otsuse langetamiseks telliti hinnang Dendro SJ OÜ-lt, mille koostas ekspert Sulev Järve. Samuti võeti arvesse Tallinna Botaanikaaia ekspertide 2013. aastal koostatud hinnangut „Rapla maakonna parkide ja puistute piirid“.
„Matsi-Kärneri tammiku kaitseala riikliku kaitse alt välja arvamise ettepaneku tegemisel on lähtutud asjaolust, et puistu ei erine ümbritsevat metsast niivõrd oluliselt, et see peaks tingimata olema riikliku kaitse all, ning puistul puudub kõrge looduskaitseline väärtus ja üleriigiline tähtsus. Metsaregistri andmetel on tegemist noorte (50-60 a) tammedega, leidub ka üksikuid vanemaid puid. Tammikul on vaid mõningane maastikku ilmestav tähtsus ning selle kaitsmine riiklikul tasandil pole põhjendatud,” selgitas keskkonnaamet oma seisukohta.
Kaitse alt välja arvamise kavatsusega sai tutvuda 21. maist 10. juunini ning esitada oma parandusettepanekuid ja vastuväiteid. Muuhulgas tegi keskkonnaamet ettepaneku mitte läbi viia avalikku arutelu.
Seatud kuupäevaks laekus kolm arvamust-ettepanekut. Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialisti Eleri Laidma sõnul vastatakse kõigile kirjalikult ja need kirjad ongi praegu koostamisel. „Kõik laekunud ettepanekud ja arvamused kajastatakse väljatöötamise kavatsuses. Seejärel jätkub pooleliolev menetlus, millega tehakse keskkonnaministeeriumile ettepanek algatada Matsi-Kärneri tammiku riikliku kaitse alt mahaarvamise menetlus,” selgitas järgmisi samme Laidma. Seejärel peab keskkonnaminister otsustama, kas menetlus algatada.
Kõne all olev kaitseala koosneb kahest osast, mida eraldab kõrgepingeliini koridor. Kaitseala hõlmab viit katastriüksust ja need kõik on eramaad. Keskkonnaamet toob oma kavatsuses välja, et tammiku liigiline koosseis on sõltuvalt katastriüksusest erinev.
„Praegu on valdavas osas kaitsealuses tammikus tegemist looduslikult kujunenud kuuse-enamusega segametsaga, kus pole tähelepanuväärseid puid. Puistuna pole selline kooslus eriti haruldane. Algse kaitse alla võtmise üks eesmärk oli ka tammiku kujundamine, kuid otseselt tammiku kujundamiseks ei ole siiani tegevusi tehtud. Puistu on kujunenud looduslikult,” kirjutab keskkonnaamet oma kavatsuses.
Samas kavatsuses tuuakse aga välja, et Matsi kinnistul kasvavas osas on mõni aasta tagasi tehtud sanitaarraiega välja raiutud kuused ja kased ning selle tagajärjel on tekkinud hõre tammepuistu. Maa-ameti kaardi järgi hinnates moodustab Matsi kinnistu viiest kaitseala katastriüksusest suurima osa.
Erinevalt Matsi kinnistust on aga teisel pool kõrgepingeliini juba teostatud ulatuslik raie. Suurem osa raiutud alast jääb tänase kaitseala piiridest küll välja. Laidma sõnul on osa raiutud alast siiski kaitsealal ning kinnistul on praegu kehtiv metsateatis sanitaarraieks.
Laidma ütles, et keskkonnaametini ei ole jõudnud signaale, et keegi maaomanikest sooviks sealset metsa raiuma hakata. „Sellistel juhtudel loodame siiski ka maaomanike heaperemehelikule käitumisele ja loodetavasti ei hakka keegi neid tammesid seal raiuma,” ütles Laidma. Samas on üheselt selge, et Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja arvamine tähendaks seda, et alale ei kehtiks enam piirangud ning see annaks siiski maaomanikele vaba voli metsa majandada.

*

Raplamaa Loodushoiu MTÜ kommentaar:
Keskkonnaameti määruse eelnõu väljatöötamise kavatsus, milles tehakse ettepanek arvata Matsi-Kärneri tammiku kaitseala kaitse alt maha, tugineb dendroloogilisel vaatlusel ja põhiargumendiks sealjuures on hinnang, et tegemist on hõreda tammepuistuga, rohkem kui poolel alal on ülekaalus kuused, puud on umbes 60-aastased ning tammede dekoratiivsus on väike. Välitööde ekspertiisi on koostanud dendroloog Olev Abner ja arborist-konsultant Sulev Järve Dendro SJ OÜ-st. Samuti kasutas keskkonnaamet tammiku looduskaitselise väärtuse hindamisel Tallinna Botaanikaaia ekspertiisi, mille eesmärk oli hinnata Raplamaa parkide, põlispuude rühmade, puistute, puudesalude ja alleede loodusväärtuste säilimist ning kehtivate piiride otstarbekust loodusväärtuste kaitsel.
Keskkonnaamet viitab looduskaitseseaduse §-le 7, mille järgi on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kas tõesti piisab kõnealusele paragrahvile toetudes Dendro SJ OÜ ja Tallinna Botaanikaaia dendroloogide ja arboristide ekspertiisist nii tähtsa otsuse langetamisel, nagu on Matsi-Kärneri tammiku looduskaitse alt mahaarvamine?
Kindlasti oleks tulnud kaasata eri valdkondade eksperte, näiteks metsabiolooge, ökolooge, ornitolooge. Kummaski ekspertiisis pole hinnatud kõnealuse metsa elurikkust, ülevaates ei leidu sõnagi kaitsealuste ja/või ohustatud liikide olemasolu kohta – see viitab põhjalike uuringute puudumisele või siis ei peeta nende avaldamist mingil põhjusel vajalikuks. Selle kujukas näide on sealses metsas esinev 3. kategooria kaitsealune liik – pruunikas pesajuur.
Tammikud on suure looduskaitselise ja kultuurilise väärtusega ning neid peab kaitsma. Tuleb arvestada, et tamme- ja tammesegapuistud on Rapla maakonnas ja ka laiemalt vähelevinud. Seega on ilmselgelt põhjendamatu tugineda tammikute ja tammedega segametsa väikesele kaitseväärtusele. Tsiteerides „Eesti loodust“: „Eesti rahva, nii nagu paljude teistegi Euroopa rahvaste silmis on tamm auväärne puu.“ Eesti vanim puu on 680-aastane Tamme-Lauri tamm. Kui Matsi-Kärneri tammiku kaitsealune staatus säiliks, saavutaksid ka seal kasvavad puud tulevikus väärika vanuse, st tammikute väärtus kasvab ajas. Lisaks toituvad tammel ka paljud putuka- ja linnuliigid, tammetõrudest linnud, närilised, metssead.
Kaitstava ala kõrval ja läheduses on lageraielangid, ühel neist raiesmikest asub muinsuskaitse all olev ohvrikivi. Siinkohal ei saagi tekkida kahtpidi mõistmist – tegemist on pühapaiga rüvetamisega. Seega, kui Matsi-Kärneri tammik poleks enam riikliku kaitse all, oleks sealgi seadusega lubatud lageraied, mis aga kahjustaks loodusväärtusi ega tagaks puistute säilimist. Nii tekib küsimus: mis on Matsi-Kärneri tammiku kaitseala looduskaitse alt mahaarvamise tegelik põhjus? Kas luuakse seaduslik pinnas, lubamaks lageraieid ka sealses tammikus ja tammedega segametsas, kuna ümberringi on juba niikuinii lageraiet teostatud?
Metsade harvendus-, sanitaar- või lageraiete tegemisega tekib maastiku fragmenteeritus ja sel moel osutubki võimalikuks viidata metsaala väärtusetusele ja dekoratiivsuse puudumisele