Sel õppeaastal alustas Kehtna põhikoolis direktorina Reigo Ginter, kes on läbinud programmi Noored Kooli ja töötanud aastaid diplomaadina välisriikides. Armastuse toel Raplamaale jõudnud rikkaliku kogemuspagasiga värske koolijuht väljakutseid ja vastutust ei pelga.
Esmakohtumisel, mõni tund pärast 1. septembri aktust, ei lase äsja uues ametis tööd alustanud Reigo Ginter end ajakirjaniku küsimustest sugugi heidutada. Enesekindlalt ja lahkelt naeratuse saatel on ta valmis rääkima nii oma varasematest töökohtadest kui ka isiklikust elust, mis teda Rapla kanti elama ja töötama tõi.
Rutakale algusele vaatamata ei kõhkle ta hetkegi ning kiidab hea sõnaga nii kolleege kui ka kooli, nii et ei jää muud üle, kui vaid imetleda ja loota, et direktori teotahe ja positiivne ellusuhtumine jäävad Kehtna põhikooli veel pikaks ajaks. Uue, huvitava inimesega lähemalt tutvumiseks saatsime koolijuhile küsimused, millele ta kirjalikult vastas.
Kustkandist pärit olete, kus lapsepõlv möödus?
Sündisin ja kasvasin üles Tartus.
Millistes koolides olete õppinud?
Esimeseks kooliks võiksin lugeda kodukooli. Lasteaias ma ei käinud ning mind koolitas minu vanaema, kes õpetas selgeks lugemise ja arvutamise ammu enne päriskooli minemist. Ülikoolis käisin samuti Tartus, kus õppisin juhtimist. Ühe aasta õppisin ERASMUS-e programmi raames Lissaboni Ülikoolis ja programmi Noored Kooli ajal õppisin Tallinna Ülikoolis pedagoogikat.
Milliseid ameteid olete pidanud?
Minu esimene töö oli 14-aastasena põllu peal traktori taga kivide järelkärusse viskamine. Seda tööd tegin kuu aega ja tasust mäletan, et jätkus peaaegu suvevaheaja lõpuni. Usun, et põhikooli viimaste klasside õpilased võiksid ka praegu suvevaheaegadel juba esimese kokkupuute töömaailmaga saada.
Koolieluga oli mul tööalaselt esimene kogemus Lähte ühisgümnaasiumis, kus töötasin programmi Noored Kooli raames inglise keele õpetaja ja klassijuhatajana. Pärast selle programmi lõppu suundusin tööle välisministeeriumisse, kus kaheksa aasta jooksul töötasin diplomaadina kokku viiel ametikohal neljas riigis.
Kuidas sündis otsus osaleda programmis Noored Kooli?
Noored Kooli on Eesti haridusmaastikul üks ägedamaid ettevõtmisi. Nende ettevalmistusprogramm ja järjepidev väljaõpe/mentorlus kahe aasta vältel andis kindluse, et saan sellise väljakutsega hakkama. Mu inglise keele tase oli väga hea ja olin tudengina teinud rahateenimiseks palju tõlketöid, aga keele õpetamine klassiruumis nõuab hoopis muid oskusi kui vaid teema valdamine. Usun, et programm Noored Kooli toob jätkuvalt igal aastal õpetajaks hulganisti andekaid noori, kes muidu karjääri jooksul võib-olla kordagi kooli ei satuks. Võimalik, et ka Kehtna põhikooli tuleb järgnevatel õppeaastatel mõni õpetaja just sellest programmist.
Kas õpetajaamet või töö haridusvaldkonnas on midagi, mis on huvitanud?
Õpetajaamet on üks kõige väljakutsuvamaid juhtimisameteid maailmas. Kui iga päev töötada mitme erineva grupiga, kellel ei pruugi alati koostöövaim kõige kõrgemal olla, ei tundu hiljem ka kõige keerulisemate isiksustega koos töötamine midagi ületamatut. Haridusvaldkond on aga üks kõige vastutusrikkamaid, kuna kaalul pole rohkem ega vähem kui noorte tulevik. Väljakutsed ja vastutus pakuvad mulle huvi küll.
Kaheksa aastat töötasite diplomaadina. Millistes riikides õnnestus töötada?
Pikemalt olen olnud välislähetuses Brasiilias, seal olin üle kahe aasta. Valgevenes olin kuus kuud ja Venemaal aasta.
Mis tagasi Eestisse ja veelgi täpsemalt just Rapla kanti tõi?
Muidu on levinud lood, kus armastus viib mujale riiki, aga minuga oli asi vastupidi. Tutvusin oma naisega enne Valgevenesse lähetumist ja pärast pooltteist aastat nädalavahetustel pendeldamist Valgevene-Venemaa ja Eesti vahel otsustasime, et selline peremudel meile ei sobi ja peaks Eestis lõplikult juured alla ajama. Kuna mu abikaasal olid lapsed Valtu koolis ja ettevõtmised Rapla linnas, otsustasime oma elamise Raplasse luua.
Kas Raplaga on olnud seoseid ka varem?
Häbi tunnistada, aga enne oma abikaasaga tutvumist teadsin vaid seda, et siin on kahe torniga kirik.
Kaua olete nüüdseks Raplamaal elanud?
Kolisin Peterburist Raplasse 31.08.2019, seega on mul kaks aastat järjest see kuupäev väga erilise tähendusega. 31.08.2020 alustasin ametlikult tööd Kehtna põhikooli direktorina. Mulle väga meeldib siinne elukeskkond – on ruumi kõndida, on ruumi hingata, on ruumi mõelda. Kõndimise all peangi silmas lihtsalt füüsilist ruumi, mis tänavatel on. See võib tunduda imelik, aga ma pean luksuseks seda, et linnas kõndides ei pea pidevalt otsima vaba ruumi inimeste vahel, kust läbi manööverdada. Saad lastega minna jalutama, nii et ei pea kartma, et nad ära kaovad. Kui tahad minna loodusesse, võid sinna lihtsalt kõndida – ei pea üle tunni autoga läbi lõpmatute ummikute sõitma. Värske õhk ongi teine luksus, mida väga hindan ja millest loobuda enam ei soovi. Kõik kirjeldatu ja palju muud head annabki kokku elukeskkonna, kus on ruumi mõelda.
Tööle asumine Kehtna põhikooli tuli kiirelt, aga kohanemine uutes oludes ei ole ilmselt teile võõras. Sellegipoolest, kuidas seni töö uuel ametikohal tundub?
Mulle meeldib väljend, et töö võib meeldida, aga töökaaslased peavad meeldima. Õnneks ongi esimesed tööpäevad peamiselt meelde jäänud meeldivate kolleegide tõttu. Mind on hästi vastu võetud ja tunnen, et koostöö Kehtna põhikooli õpetajate ja kohaliku vallavalitsuse töötajatega saab olema meeldivalt töine ning mingeid suuremaid karisid vähemalt esmapilgul pole kaardistanud. Kõige ajakriitilisem probleem on koolil see, et viimasel hetkel vahetult enne õppeaasta algust loobus oma kohast just värvatud sotsiaalpedagoog ja samuti on täitmata veel eripedagoogi koht, seega kui hea lehelugeja teab kedagi nendele ametikohtadele soovitada, oleksime sobivuse korral valmis kandidaadid peaaegu kohe tööle võtma.
Milliseid oskusi ja teadmisi diplomaadi ametist koolijuhi kohale kaasa võtate?
Diplomaadi amet koolijuhi omast väga palju ei erinegi. Mõlemal töökohal on kõige olulisem töövahend suhtlemine, pannes fookusesse teiste huvidest ja soovidest arusaamise ning kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõudmise.
Kiire kohanemisvõime on samuti oluline oskus, mida saan kohe Kehtna põhikooli heaks kasutama hakata. Õnneks on koolil toimiv struktuur ja kehtiv arengukavagi olemas, seega ei pea esimeste sammudena kohe suuri otsuseid tegema, vaid on võimalik sujuvamalt sisse sulanduda.
Üheks keerulisemaks ülesandeks on koolijuhil konfliktsituatsioonide lahendamine, kus aitab mind kogemus konsulina. Ka seal tuli aeg-ajalt väärikalt välja tulla situatsioonidest, kus sind rünnatakse isiklikult. Nendel puhkudel on suureks abiks arusaamine, et agressioon on suunatud sinu positsiooni, mitte sinu kui isiku vastu. Enda tunnete kontrollimine on eeldus, et saaksid edukalt teiste emotsioone juhtida ja seeläbi võimalikult heade lahendusteni jõuda.
Kas teil on mingisuguseid kindlaid eesmärke püstitatud seoses koolijuhiametiga?
Usun, et kõigil koolijuhtidel on üsna sarnased eesmärgid. Et kool oleks see koht, kuhu õpilased tahavad tulla, ja tulla õppima. Et kool oleks selline, kuhu lapsevanemad soovivad oma lapsi saata, olles kindlad, et nende lastel on seal turvaline ja toetav õpikeskkond. Et kool oleks selline, kuhu õpetajad tulevad tööle rõõmsal meelel, teades, et nende tööd hinnatakse ja juhtkond nendega arvestab. Kui kõik need punktid on täidetud, siis olen kindel, et ka koolist saadava hariduse kvaliteet on tasemel.
Täpsemate Kehtna põhikooli eesmärkide osas tuleb aga veel palju suhelda õpetajate, õpilaste, lapsevanemate ja vallatöötajatega. Kindlasti soovin olla kaasav koolijuht ja eesmärgid saavad tulla ainult koostöös, mitte ühe valgustatud juhi poolt. Esimene eesmärk ongi ehk selle sõnumi kõigi huvigruppideni viimine.
Millega tegelete meelsasti vabal ajal?
Kuna tööl tuleb palju aega veeta arvuti taga istudes, meeldivad vabal ajal mulle liikuvad tegevused. Pikad jalutuskäigud looduses aitavad lõõgastuda ja annavad ajule puhkust. Kehtna vallas on näiteks minu lemmikkoht Mukri raba, kust tagasi tulles on alati tunne, et rahu on maa peal ja probleeme ei pea oma peas liiga suureks mõtlema. Puhkuse ajal meeldib mulle reisida, loodan südamest, et järgmisel aastal on see jälle võimalik.
