Raplamaa haiglas avati osakond koroonapatsientidele

Teisipäevase seisuga on maakonnas 110 aktiivset haigusjuhtu. Eile lisandus Raplamaale 11 positiivset koroonatesti. Terviseameti Põhja regionaalosakonna vaneminspektor Ellen Villig ütles, et Raplamaa astub ühte sammu ülejäänud Põhja-Eestiga – haigestumus aina tõuseb.
Võimalus saada nakkus Raplamaal on tõusnud üle 50%. On sagenenud haigestumine perekonniti, tööl ja sõpruskonnas. Esineb ka nakatumisi töökohas ja koolis, mis on seotud Tallinnaga ja moodustasid novembris-detsembris ca 30% Raplamaa nakatumistest. Villig tõi välja, et nakatumise päritolu jäi samal perioodil teadmata 20% juhtudest.
Maakonnas on üks haiguskolle ja see on Raplamaa haiglas. Villig ütles, et haigestunud patsiendid on ümber paigutatud vastavatud COVID-19 osakonda ning nende seisund on hea. Haigla juhataja Pille Mukk selgitas, et hetkel on haiglasse loodud osakond koroonapatsientidele 19 voodikohaga. „Kogu koroonapatsientide voodifondi vaadatakse Eestis ühtsena sõltumata haigla asukohast,” selgitas juhataja, ja see muutub vastavalt sellele, milline on piirkonnas olevate haiglaravi vajavate patsientide hulga kasv. Seega võib juhtuda, et ka Rapla haiglas tekib vajadus voodikohti koroonapatsientide jaoks juurde avada. Mukk selgitas, et sellises olukorras tekib neil igal juhul juba väga suur tööjõu defitsiit. „Ilma personalita ei ole võimalik patsiente ravida. Samuti ei ole sellisel juhul võimalik teostada haiglaravi ühelgi teisel erialal, k.a õendushoolduse osakonnas,” lisas ta.
Nakatumisest rääkides ütles Mukk, et esimene patsient osakonda oli tulnud järelraviosakonda teisest haiglast. „Kõigi haiglatevaheliste liikumiste korral testitakse patsiendid enne teise üksusesse saatmist. Nii oli ka sel korral, kuid risk, et patsienti testitakse viirusele veel peiteperioodis, on alati siiski olemas. Et testime ka esimeste negatiivsete testide korral haiglas haigeid korduvalt, siis nii ilmnes ka nakatumine, n-ö sõelumise käigus. Kuna järelravi- ja õendusosakond asuvad ühel korrusel, puutuvad patsiendid paratamatult omavahel kokku. Ka haigla osakondades tekivad patsientidest lähikontaktsed, keda siis omakorda hoolikamalt jälgida ning isoleerida,” rääkis Mukk.
Praegust viiruse laialdast levikut arvestades on korduvate testimiste vajadus nii personali kui ka patsientide jaoks haiglas ülioluline ning see on Muki silmis ainuke võimalus kiirelt reageerides piirata majas viiruse levikut.
„Kuna Rapla haiglas ei ole intensiivravi voodifondi, ravitakse meie majas patsiente, kelle üldseisund võimaldab neid ravida tavaosakonnas. Kui patsientide seisund raskeneb ja näidustatud on kõrgema ravietapi ravi, siis suuname patsiendid vastavalt edasi,” selgitas ta.