Sügisest Rapla täiskasvanute gümnaasiumi enam ei ole. Õppureid ootab edaspidi Kehtna kutsehariduskeskus. Kuigi koolijuhid on optimistlikud, tunnevad õpilased ja õpetajad tuleviku suhtes ebakindlust.
Tänavu 3. maist saab hakata esitama avaldusi üldhariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes Kehtna kutsehariduskeskuses (KHK). Varem oleks võinud öelda lihtsamalt, et saab esitada avalduse täiskasvanute gümnaasiumis õppimiseks, kuid sügiseks täiskasvanute gümnaasiumit enam ei ole. Kool kolib koos põhimõtete, metoodikate ja inimestega Kehtna KHK ruumidesse ning jääb edasi tegutsema KHK osana. Senine Rapla täiskasvanute gümnaasium (RTG) lõpetab tegevuse.
Otsus kooli tegevuse lõpetamiseks tehti juba 2014. aastal, kui sõlmiti leping haridus- ja teadusministeeriumiga, milles kinnitati täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamine 2021. aasta 31. augustil. Üleminekuperioodi tegevuste ettevalmistamiseks loodi töörühm, mis jõudis seisukohale, et täiskasvanute õppe korraldamist jätkab tänavu sügisest Kehtna KHK. Kohtusime Kehtna KHK direktori Eero Kalbergi ja RTG direktori Vello Kübaraga, et uurida, mida täpsemalt muudatus endaga kaasa toob.
„Kohe-kohe läheb käima ettevalmistav remont,” ütleb Kalberg ruumide valmisoleku kohta. Täiskasvanud õppuritele on kavandatud KHK teise korruse üks osa, kuhu tuleb kolm õppeklassi ja lisaks mõned administratsiooniruumid. Täiskasvanud õppurid asuvad õppima KHK-sse ja diplomi saavad KHK-st. „Kahest koolist saab üks, aga meil on ka täna juba nii, et on erialavaldkonnad,” ütleb Kalberg. Täiskasvanud õppurid saavad oma osakonna ja teatud autonoomsuse, kuid sulanduvad ülejäänud kooliga.
Kalberg näeb eesseisvas muudatuses palju head. Ta selgitab, et senise kogemuse põhjal võib tekkida õppuritel elukutsevaliku osas kõhklusi ning edaspidi on neil võimalus ka lihtsalt omandada üldharidust ilma erialata ning soovi korral jällegi erialasel õppel jätkata hiljem. Eestis on ka mujal jõutud järeldusele, et täiskasvanute õpe sobib hästi just kutsehariduskoolide juurde. Kalberg leiab, et õpilased täiskasvanute gümnaasiumis ja kutsehariduskoolides on sarnased, mis toetab veelgi enam üheks kooliks sulandumist.
Murekoht on õpetajad ja transport
RTG direktori Vello Kübara sõnul on täiskasvanud õppurite seas läbi viidud uuring näidanud, et oluliseks on peetud just asutuse autonoomsust. Kübar usub, et kui kõik läheb nii, nagu praegu räägitakse, saab mittestatsionaarne õpe olema KHK-s piisaval määral autonoomne.
Õpitegevuses on RTG puhul alati esile tõstetud, et nad vaatavad iga õpilast eraldi ja leiavad igale õpilasele sobivad lahendused. Kübar kinnitab, et individuaalne lähenemine jätkub ka edaspidi. Ta usub, et nii emotsionaalne kui ka füüsiline õpikeskkond saab olema ka KHK-s täiskasvanud õppija jaoks sobiv. Jätkatakse juba välja töötatud ja sisse tallatud rada ning lähtutakse oma töös ka edaspidi õpilastest. „Kõige olulisem on, et individuaalsus ja paindlikkus säilivad. Saame jätkata õppekorraldusega, mis meil välja kujunenud on,” kinnitab Kübar.
RTG-s on parasjagu käimas küsitlus õpilaskonna seas, kus uuritakse valmisolekut KHK-sse kolimiseks. Kuigi küsitlusele vastamise aeg ei ole veel lõppenud, paistab praegu vastustest direktori sõnul, et üle 80% vastanutest kavatseb jätkata KHK-s õppimist. Peamised murekohad, mis õpilastel kolimisega seoses on üles kerkinud, on seotud õpetajate ja transpordiga. Õpilased on kiindunud oma õpetajatesse ja soovivad, et ka KHK-s õpetaksid neid samad õpetajad.
Tänaseks ei ole veel koolijuhtide sõnul selge, millises mahus on võimalik õpetajatele sügisest kohta pakkuda, töö selles osas alles käib. Põhimõtteliselt on ettepanekud töö jätkamiseks Kalbergi sõnul RTG õpetajatele siiski tehtud ning lootus on, et jaanipäevaks on ka konkreetsed otsused olemas. Mõlemad koolijuhid kinnitavad, et nende huvi on, et muutus oleks õpilaste jaoks võimalikult sujuv. RTG direktor Vello Kübar jätkab KHK-s üldainete osakonna juhatajana.
Teine olulisem murekoht on seotud transpordiga. Vello Kübar tõdeb, et tänavu täitub RTG-l 75. aasta Raplas tegutsemist ning täiskasvanute hariduse kolimine mujale on märgiline ja suur samm. Kalberg on optimistlik ning usub, et asukoha füüsiline muutus ei ole niivõrd suur probleem. Tema hinnangul on juba täna ühistransport Rapla ja Kehtna vahel väga hea. „Lisaks on meil ka spetsiaalsed õpilasliinid,” toob ta välja. Kalberg usub, et bussiliiklusega seotud küsimused on kõik lahendatavad.
Ta toob positiivsena välja veel KHK-s olevad majutusvõimalused õpilaskodu näol, mida ka mittestatsionaarse õppe õpilased saaksid edaspidi kasutada. Lisaks on KHK-s olemas bistroo. Kalbergi sõnul ollakse valmis ka vajadusel kaasama kohalikku lasteaeda, et pakkuda õppuritest lapsevanematele võimalust viia oma lapsi sinna koolis olemise ajaks hoida.
RTG õpilane Tarmo asus õppima kooli tänu tuttavale, kes kiitis sealseid õpetajaid. Tänaseks võib Tarmo öelda, et tuttava sõnad olid tõesed. Õpetajatega on ta väga rahul. Tarmo on käinud seni Raplas koolis Tallinnast. Tema jaoks asukohamuutus oluline ei ole, küll aga peab ta oluliseks, et tuttavaks ja armsaks saanud õpetajad oma tööga samuti Kehtnasse koliksid. „See muudaks kohanemise oluliselt lihtsamaks,” ütleb ta. Tarmo on aga üsna kindel, et enamik õpetajaid ei tule Kehtnasse kaasa. Esmalt pelgab ta avalikku konkurssi ametikohtadele ja teisalt ka asjaolu, et ilmselt võib mõne õpetaja jaoks Kehtnasse tööle sõitmine takistuseks osutuda.
RTG sotsiaalpedagoog ja 10. a klassijuhataja Marttina Kallaste tajub, et eesseisev muutus tekitab nii õpetajates kui ka õpilastes ebakindlust. „Keskkond muutub. Päris täpselt ei tea, mis meid ees ootab,” ütleb ta. Samas on Kallaste ise kindel, et soovib oma tööd KHK-s jätkata ning innustab samamoodi mõtlema ka oma õpilasi. Tema suurem mure on transport. „Kui omal transpordivahendit ei ole, võib tekkida mure, kuidas saada liikuma, kui on vaja näiteks erakorraliselt koju saada,” toob ta välja.
RTG õpetaja Kristi Luige sõnul on tema õpilaste jaoks samuti kõige teravam mure asukoha muutus. Kuivõrd paljud õpilased ei ela Raplas, tuleb edaspidi neil arvestada mitme bussiga sõitmisega. „Ei saa eeldada, et kõigil on oma auto,” ütleb Kristi. Ta tõdeb, et muudatus võib kaasa tuua ajutise languse õpilaste arvus ning usub, et ilmselt tuleb lähiajal teha palju tööd selle nimel, et enda olemasolu kõigile teatavaks teha. Samas ei leia ta, et muutus oleks halb. „Mina võtan väljakutse positiivselt vastu,” kinnitab õpetaja.
