8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Kui palju liikmeid on tulevases omavalitsuste liidu täiskogus?

Siim Jõgis.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) 31. augusti täiskogu istungi üks põhiteema oli, kuidas moodustada ROL-i täiskogu pärast kohalikke valimisi. Siis jääb Raplamaale senise kümne asemel neli valda.

Tahes-tahtmata tekib küsimus, kui palju liikmeid peaks täiskogu laua taga tulevikus istuma ning kuidas see paika panna. Praegu on põhikirjas sätestatud, et täiskogu laua taga istub kakskümmend esindajat, igast vallast kaks. Üks neist on vallavalitsuse (vallavanem) ja teine volikogu (esimees) esindaja. Määratud on ka asendusliikmed, juhuks kui keegi ei saa osaleda.
ROL oma põhikirja muutmisest nüüd ei pääse. Kuidas moodustatakse järgmine täiskogu, on küllaltki põhimõtteline küsimus, mis tuleb lõplikult paika panna praegusel koosseisul. Välja on pakutud erinevaid võimalusi. Neljapäevasel istungil oli selle päevakorrapunkti esimene lugemine. Variandid käidi välja, aga otsust veel ei langetatud. ROL-i juhatus koguneb neljapäeval, 7. septembril ja selle ajani saavad täiskogu liikmed oma ettepanekuid saata.
Üks variant on see, et põhimõtteliselt jääb olukord samaks. Neli alles jäävat valda saadavad täiskogusse kaks liiget ning muutub ainult saadikute arv, ehk kahekümne asemel hakkaks neid laua taga istuma kaheksa. See seisukoht leidiski kõige enam toetust. Üks argument, mida selle ettepaneku toetuseks välja öeldi, oli see, et kuna järgmisel aastal võtab omavalitsuste liit tööle rohkem ametnikke, ei ole täiskogu laua taha enam nii palju vallaesindajaid tarvis. Selgelt avaldasid sellele ideele toetust Kohila vallavanem Heiki Hepner ja Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk.
Arutluse all oli ka mõte, et võiks iga omavalitsuse saadikute arvu tõsta kolme või nelja peale, kuid esialgu see toetust ei leidnud.
Oli ka teistsuguseid ettepanekuid. Raikküla vallavanem Anne Leht pakkus välja, et lisaks omavalitsuste saadikutele võiks täiskogu laua taga istuda ka osavaldade esindajad. Ta vihjas sellele, et pärast haldusreformi plaanivad praegu valla staatuses olevad piirkonnad moodustada Rapla vallas osavalla, et säilitada vähemalt osaliselt olemasolev identiteet ja tagada esindatus suures vallas. Seega võiksid osavallad saata ka oma esindaja ROL-i täiskogule.
Häälekat toetust see idee siiski ei leidnud. See looks olukorra, kus näiteks Rapla vallast oleks laua taga rohkem esindajaid kui muudest piirkondadest. Kuna Kohila valla territooriumile osavaldasid ei tule, jääksid nemad proportsionaalselt selgesse vähemusse. Milline ettepanek hääletamisel enim toetust kogub, peaks selguma 28. septembril. Siis toimub praeguse ROL-i täiskogu koosseisu viimane istung.
Küll aga leidis seekordsel istungil toetust ettepanek, et kui täiskogu koosseis nagunii väheneb, muutub mõttetuks vallavanemate kogu kokkukutsumine. Neljakesi pole neil mõtet enam koos käia, eriti kui samad inimesed moodustavad ka tulevase ROL-i juhatuse. Seegi pole välistatud.
Lisaks põhikirja muutmisele tuli arutlusele ka ROL-i ja arengufondi rahastamine. Taas esimese lugemise käigus otsuseid ei langetatud. Kõige põletavam probleem ROL-i rahastamisel on kultuurivaldkond. Omavalitsuste liidu tegevdirektor Silvi Ojamuru selgitas, et seni on riigi poolt ette nähtud aastane eelarve kultuurivaldkonnas pisut vähem kui 7000 eurot. Selle summa eest ei saa ilmselgelt võtta palgale ühte töötajat, veel vähem korraldada sündmusi, mis maakonna kultuurielu edendaks. Seega tegi Ojamuru neljapäevasel istungil ettepaneku koguda kõigi valdade peale lisaks veel 20 000 eurot, et seda eelarverida täita. Tugevat vastuseisu ühegi saadiku suust ei kõlanud.
ROL-i juhatus ootab ettepanekuid neljapäevaks ning 28. septembriks loodetakse valmis saada eelarveprojekt, mille täiskogu saaks heaks kiita.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised