11.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
PersoonMarju ja Nadja armastavad hästi süüa ja süüa teha

Marju ja Nadja armastavad hästi süüa ja süüa teha

Stina Andok

Septembrikuus sünnipäeva tähistanud Marju kohviku toodete valik on laienenud. Sellest sügisest saab kohvikust lisaks Marju Männimägi küpsetistele koha peal osta ja tellida ka üle kogu riigi tuntud Nadežda Kaarma torte.

2010. aasta septembrikuus kirjutasime toona veel Nädalise veergudel artiklis „Marju teine tulemine”, kuidas Marju Männimägi avas koos perega Rapla Tarbijate Ühistu vanas baaris taas Marju kohviku. Nimelt tegutses samas paigas aastaid enne seda juba sama nimega kohvitamispaik. Vahepeal jõudis seal tegutseda ka kondiitriäri ning vahetult enne Marju kohviku „teist tulemist” seisid ruumid sootuks tühjana. Kaheksa aastat tagasi viidi ruumides läbi aga põhjalik värskenduskuur, mille järel avas oma uksed Marju kohvik just sellisena, nagu teame ja armastame seda ka täna.
Kuigi taasavamisest on möödas kaheksa aastat, tähistab Marju tänavu enda sõnutsi hoopis kohviku viiendat sünnipäeva. Nimelt muutis ettevõte viis aastat tagasi oma nime ja sellest sai ametlikult OÜ Marju Kohvik. „Sellisel kujul on tegutsetud ikkagi viis aastat,” ütleb Marju. Tähistamise kuupäev on aga läbi aastate säilinud sama – 25. september.
Kõhklemata võib öelda, et Marju kohvik on üks Rapla linna hubasemaid omasuguseid, kui mitte täiesti ainulaadne. Kui on soov head tuttavat kohvile ja pirukale kutsuda, on soojade toonidega väike, mugavate toolidega Marju kohviku ruum igati sobilik. Seda enam, et praegusel ajal on Marju kohvik tõenäoliselt ainus, kust saab kohe hommikul koha peal värskelt valminud saiakesi osta. Lisaks valmivad sealses köögis igal tööpäeval päevapakkumised lõunatajatele, letilt saab valida erinevate kookide ja tortide lõike ning pidupäevade saabudes saab Marju kohviku kaudu tellida endale meelepärase menüü.
Tänaseks on Marju kohviku omanik, küpsetaja Marju Männimägi kohalike poolt hinnatud. On kuulda olnud, et Marju käest tellimine on justkui kindla peale minek, ei pea kahtlema, et tulemuseks on midagi väga head. Traditsiooniliste lemmikute valmistamisele lisaks teatakse Marjut ka kui väga paindlikku kokka, kes loob menüü vastavalt konkreetse kliendi soovidele ja eelistustele ega heitu näiteks laktoosivabade kookide küpsetamise ees.
Pikaajaline järjepidev tegevus on tõendus omaette, et tööd ja tellimusi Marjul jagub. Kui kohtume ühel lõunatunnil tema kohvikus, et vestelda, tõdeb ta, et tööd on kogunenud nii palju, et aeg-ajalt on tekkinud soov vaba aja järele. Praegu töötab Marju nimelt kuus päeva nädalas, lubades endale kõigest üheainsa puhkepäeva. Lisaks kohviku pidamisele, on tal enda sõnutsi alati ka ise tulnud käed iga päev jahuseks teha, küpsetada saiu ja valmistada päevapakkumisi kohvikus müümise tarbeks.
Osaliselt just soov keskenduda senisest rohkem oma äritegevuse juhtimisele ja vähem igapäevasele köögis askeldamisele ajendas Marjut võtma enda kõrvale teise küpsetaja. Sellest sügisest on selle otsusega Marju pakutud toodete valik laienenud. Lisandunud on üle riigi tuntud retseptiraamatute „Nadja koogid” autori Nadežda Kaarma põnevad tordid.

Lapsest saati süüa teinud

Nii Marju kui ka Nadja on toitlustamisvaldkonnas olnud tegevad pikalt, Marju tänaseks suisa 50 aastat. Kuigi ollakse pensioniealised, ütleb Marju, et ei soovi õunapuu alla istuma minna, vaid ikka tööd teha: „Tunnen, et olen veel kellelegi vajalik.” Ennekõike peab ta silmas oma lapsi ja lapselapsi. Nimelt peab ta koos pojaga ka Rapla linna piiril asuvat Krantsi Kõrtsi. Kõrts ja kohvik teevad pidevalt ka vaheldumisi koostööd. Kord küpsetab kohvik neile kooke ja kringelid, siis valmistab kõrtsi kokk kohvikule vajalikud supipõhjad ja muu sellise.
Omanimelises kohvikus töötas Marju ka juba varem, kui juhid olid teised. Marju selgitab, et tollal oli kombeks, et ettevõtetele pandi naiste nimesid. „Küllap olin siis heas kirjas, ma arvan,” põhjendab Marju, miks kohvik Rapla Tarbijate Ühistu kohvikuna toimimise ajal just tema järgi nime sai.
Toiduga tegelemist peab Marju kaasasündinud omaduseks: „Olen horoskoobi järgi Sõnn. Nii palju, kui mina oma tuttavatest tean, oskavad kõik Sõnnid head sööki hinnata ja ka ise teha.” Marju sõnul oli neil ka hästi suur pere, kus kõik pandigi lihtsalt ema juhendamisel süüa tegema. Talle meenub üks lugu, mida ta ema armastas ikka rääkida. „Ükskord oli ema poodi läinud, pani toiduasjad laua peale valmis. Liha kees potis vaiksel tulel ja ma olin siis kõik asjad ära hekseldanud ja potti pannud. Ema ütles, et hea supp oli ja kõigile meeldis.”
Pooleldi valgevenelasest Nadja sündis Raplas, omandas keskhariduse Valgevenes ja asus lapsepõlves külge jäänud sooviga küpsetada pagariks-kondiitriks õppima. Sedapuhku juba Ukrainas. Siiski üsna noorelt saabus ta tagasi kodumaale, vanaema juurde Kuusikule. Läbi mitmete põnevate juhuste sattus Nadja oma elukeerdkäikudega 2009. aastal Anni Arro kohvikusse Komeet tööle ning on andnud Arro toel välja tänaseks kokku viis retseptiraamatut. Materjali aga oleks veel mitme järgmisegi jagu, kuna Nadja armastab pidevalt uusi retsepte välja mõelda.
Umbes kolm aastat tagasi soetas Nadja Raikkülla endale väikese maja. Ta ütleb, et soov kodukanti tagasi tulla oli alati olemas. Nadja otsustas ka oma Tallinna töökohast kohvikus Komeet loobuda. „Aitas juba,” ütleb ta. Peaaegu kümme aastat käis Nadja Haapsalust sinna tööle. Samas suhtleb naine Anni Arroga endiselt ning ütleb, et käib teda vahel aitamas.
Marju ja Nadja said omavahel kokku juhuslikult. Marju ütleb naerdes, et tegi alati ühele Raikküla naisele kooke. Ühel päeval aga see naine temalt enam kooke ei tellinud, vaid võttis Nadjalt. „Mõtlesin, et mis värk on, pean temaga tuttavaks saama,” räägib Marju lõbusalt. Mõlemad naised naeravad selle peale. Konkurentsi kahe naise vahel praeguseks enam tajuda ei ole.
Marju tõdeb, et ta ei jõudnudki enam hästi üksi ainult küpsetada ja vajas enda kõrvale kedagi. Kokku said nad lõpuks tänu oma lastelastele, kes on omavahel tuttavad.

Toit on toidu maitsega

Nadja sõnul käis ta pärast Rapla kanti tagasi kolimist isegi korra Rapla kohvikuid üle vaatamas, kuid nähes, et inimesi käib vähe, loobus mõttest päris enda oma avada. Tööd ta otseselt ei otsinudki, kuid kui Marju pakkuma tuli, oli Nadja rahul. „Mul vedas,” ütleb ta. Võrreldes Tallinnaga on Raplas vähem tööd, mis võimaldab Nadjale paindlikumat tööaega. Praegu käib Nadja Marju kohvikus kolm korda nädalas. Tal on oma tööaeg, teeb oma asjad ära ja läheb minema.
Marju tõdeb, et huvi tuntakse Nadja küpsetiste vastu küll. Nadja küpsetiste tellimise puhul tahetakse üldjuhul vähemasti kaks päeva ette teada, et saaks põhjalikult ette valmistada. Muidu armastavad mõlemad naised köögis improviseerida, aga Nadja kookide puhul kehtib nõue järgida retsepti piinliku täpsusega. „Nadja õpetab meid ja meie teda ka. Ta väga hea meelega õpetab, ei ole nii, et hoiab omale,” on Marju rahul. Praegu on Marju sõnul see moment, mil ta on oma kollektiiviga kohvikus üldiselt väga rahul. Oma tööpõhimõtetelt on Marju ja Nadja väga sarnased. Mõlemad naised tunnistavad, et neile meeldib hästi süüa ja ka ise süüa teha. Tüdimust tuleb ette, aga vastumeelselt ei lähe kumbki kööki. Samuti ollakse üksmeelel selles osas, milliseid koostisosi kasutada. Nimelt on nii Marju kohviku kui ka Krantsi kõrtsi puhul põhimõte, et kasutatakse võimalikult palju Raplamaa tooteid. Peamised toorained nagu näiteks liha pärineb Frank Kutterist ja kanamunad Kehtna Mõisast. Lisaks kasvatab Marju oma koduaias kõik vajalikud köögiviljad, marjad ning käib vajadusel metsaski korjamas.
„Mulle meeldib hästi süüa ja oma maitsete järgi sööke teha,” tõdeb Marju. Ta toob näite, kuidas kord tuli üks klient, kes ütles, et Marju kohviku Brita kook on hoopis teistmoodi tehtud. „Mina tahan nii teha!” ütleb Marju konkreetselt. Ta selgitab, et retsepte on väga palju ja ühte õiget ei olegi olemas ning iga kokk teeb süüa selle järgi, mis talle endale meeldib.
Samal ajal on Marju valmis tegema peaaegu ükskõik mida. „Kui inimene oskab mulle öelda, millest see kook on, ma teen seda!” on ta kindel. Oma suures vastutulelikkuses ollakse vahel valmis ka väga vähese etteteatamisega toitlustust pakkuma. „Teinekord helistatakse tund aega ette. Kui võimalus on, teeme ikka ära,” ütleb Marju.
Kohvikukülastajaid ja tellimusi Marjul jagub. Sööjaid ja kohvitajaid satub kohvikusse kogu päeva vältel ning Marju sõnul teised ümberkaudsed söögikohad justkui nende klientuuri suuresti ei mõjuta. „Siin on hoopis teistmoodi rahvas,” ütleb ta. Pühadel ja tähtpäevadel saab aga Marju kohvik tõeliselt särada ja siis satuvad sinna kõik. Näiteks vastlapäeval on Marju kohvik ka meie lehe töötajate pimemaitsmisel olnud oma kuklitega esirinnas. Sel päeval on Marju kohviku kuklitele suisa võidujooks.
Iganädalased on ka tellimused väljaspool kohviku tööaega. Kuigi küsida võib põhimõtteliselt kõike, armastavad Marju sõnul inimesed eelkõige tema küpsetistest kringlit, Brita kooki, oma aia moosidega torti, sefiiritorti, aga ka lihtsaid plaadikooke ja õunakooke. Nadja valikust tellitakse sagedamini beseerulli, porgandistruudlit ja šokolaaditorti. Marju sõnul on nende suur pluss asjaolu, et püütakse hoida odavamat joont võrreldes teiste tegijatega.
Teiste kohalike tegijate toodetega on Marju väga hästi kursis. Nimelt on ta olnud kaval ja teise nime all tellinud ning proovinud neid kõiki. Samuti ütleb ta, et nähes poes midagi huvitavat, ta ostab ja laseb mõnel tuttaval proovida, kui ise ei taha. Lisaks kondiitritoodetele hoiab Marju kursis end ka teiste toitlustusasutuste muude toitudega. „Olen proovinud, et saaks öelda, et meil ei ole vaja häbeneda. Meil on puhas toit. Toidul on toidu maitse,” ütleb ta.
Pikaajalisele kogemusele vaatamata leiavad mõlemad naised, et kogu aeg on vaja õppida ja end täiendada. Kui on aega ja tahtmist, leiab väga palju kirjandust ja retsepte. Pidev areng on oluline, et inimeste soovidega paremini kaasas käia. Kui osatakse inimeste soovidega arvestada, tuleb tagasiside ka enamasti positiivne. Nii Marju kui ka Nadja sõnul on töö parim osa see, kui inimesed jäävad rahule ja kiidavad.