8.8 C
Rapla
Reede, 24 sept. 2021

Turg on linnakultuuri osa

Mure Rapla turu pärast on Rapla linnaga ühevanune. Esimestel aastatel oli kauplemine turuplatsil veel üsna elav, kuigi väljanägemiselt oli see kõik nagu viiekümnendate aastate kolhoositurg, millega on ühendatud täika.1
Esialgu see väga ei häirinud. Aga mingil hetkel, võiks arvata, et nii viisteist aastat tagasi algas taandareng. Mida aasta edasi, seda teravamaks on mure muutunud – tänane Rapla turg pakub oma nõukogudeaegse väsinud „disainiga” teravat kontrasti ümbritsevale alale, mis on viimase kümmekonna aastaga oluliselt linnastunud ja heakorrastatud. Nii et sellest positsioonist vaadatult on Rapla vallavalitsuse otsus turg sulgeda isegi ootuspärane.
Küll aga olnuks mõistlik koos selle teatega kohe ka avalikult selgitada, miks seda tehakse, ning kinnitada, et see ei ole veel turukultuuri lõpp Raplas, nagu esimesest teatest võib välja lugeda. Vajadus korrastatud müügiplatsi järele on ju jätkuvalt olemas. Pealegi võiks nüüdisaegselt kujundatud ja ka väljaehitatud turg maakonnakeskuse ilmet rikastada ning linnaelu aktiviseerida.
Tunnistagem, et viimased paarkümmend aastat on Rapla elu korraldavad ametnikud suhtunud turgu kui väga tülikasse nähtusse. See on ka üks põhjusi, miks on turuelu siin hääbuma hakanud. Platsil on aktiivses tegevuses veel vaid paar müügilauda ja mõned putkad. Ostjaidki on hõredalt. Samal ajal on tänavakaupmehed võtnud aktiivselt kasutusse uusi müügikohti linnas. Müügiletid koos kipakate varjualustega on tekkinud Maxima kaupluse sissepääsu ette, Mahlamäel R-kioski vahetusse naabrusesse, Rappeli Keskuses Selveri ukse kõrvale ning Konsumi kesklinna ja jaama poodide juurde. Võib-olla veel kuhugi, mis kohe ei meenu.
Ei saa kuidagi öelda, et need rajatised või lihtsalt müügiplatsid on linnapilti kuidagi positiivselt ilmestanud. Pigem vastupidi. Aga kui paremaid võimalusi ei ole, siis lepitakse sellega.
Praegu on lohutav teada, et ka vallamajas ollakse nüüd sama meelt, et „platsi puhastamine” ei pea veel turuäri lõpetamist tähendama. Esialgu ei ole küll selge, kui kiiresti paremad lahendused tulevad ja mida need endast üldse kujutavad. Keskse väljaku planeeringust seda ka väga selgelt välja ei loe. On küll üks riba mõisahärra kujust paremal, kuid mis sinna võiks mahtuda ja kuidas see võiks välja näha, seda sealt välja ei loe.
On teada, et avaliku elu kujundamise üheks väga oluliseks reegliks on avalikustamine. See reegel ütleb, et sul võib olla väga hea mõte, aga kui sa seda valju häälega ja selgelt artikuleeritult välja ei ütle, on avalikku mõistmist ja toetust raske oodata. Nüüd siis küsimus: kas kevadeks tuleb lahendus? Ja kui ei tule, kus hakatakse siis aiatööde hooaja eel taimi ning seemneid müüma?

1 Täika või kirbuturg – nimi tuletati putukatest, kes levisid müügiks toodud asjade kaudu.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised