KultuurKultuur kui maastik Raplamaal 2019

Kultuur kui maastik Raplamaal 2019

Valter Uusbergi kรตne tรคnugalal

Tere, armas Raplamaa aktiiv!

Oleme tรคna siin toredal รตhtul koos Raplamaa รผhes kultuurilises tugipunktis, suure valla ja kunagise iidse kihelkonna keskuses Mรคrjamaal. Ma ei tea, kuidas praegu, aga hiljuti veel รถeldi โ€“ โ€žMรคrjamaa kui maasikasโ€œ. Nii et head sรตbrad, jรครคme magusate suhete juurde, kuigi esindame siin nii valitsus-, ettevรตtlus- kui ka mittetulundussektoreid, kellel igalรผhel oma maitse-eelistused mรตru, mure vรตi rรตรตmu skaalal.

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp koosseisus Margit Kuhi, Age Tekku, Sigrid Pรตld, Heiti Vahtra ja Andres Saks palusid teid kรตiki igal juhul tervitada ja tรคnada tulemusrikka kultuuri- ja spordiaasta eest ning vรตimaldasid mul teha mรตistlikus mahus tagasivaate Raplamaa kultuuriaastale 2019.
Olgu mainitud, et ekspertgrupp toetas mรถรถdunud aastal Raplamaa kultuuri 206 taotluse kaudu kogusummas 117ย 762 eurot. Toetati maakondlike ja regionaalsete, รผleriigiliste ja rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisรผndmuste korraldamist, maakonna kultuuriajaloo uuringuid, maakonda tutvustavate kirjutiste vรคljaandmist, maakonna tรคhtsusega ajaloopรคrandi sรคilitamist ja Raplamaad esindavate kollektiivide ning รผksikisikute osavรตttu kohalikest, รผleriigilistest ja rahvusvahelistest vรตistlustest, konkurssidest ja festivalidest. Ja kuna oli รผldlaulupeo aasta, toetati ka soetusi kollektiividele.

Kultuur kui maastik

Nรผรผd lรคhemalt Raplamaa kultuurist. Sellest rรครคkides proovin pรผsida mรตistel โ€žmaastikโ€œ. Hasso Krull on kusagil viidanud รผhele prantsuse mรตtlejale, kes vaatleb maastikku mitte ainult kui homogeenset fรผรผsilist ruumi, millest ressursse vรคlja pigistada ja tarbimisjรครคke tagasi ladestada, vaid eelkรตige kui ajaliselt mitmekihilist hingestatud mรคlukeskkonda. Seega, kรตnelused Raplamaa kultuurist vรตiksid olla kรตnelused Raplamaa maastiku hingestamisest ja sinna teie poolt jรคetud vรคrsketest vรตi juba sissekรคidud jรคlgedest. Vรตime isegi รถelda, et argine maamaastik tunnetab, mรตtestab ja hingestab end lรคbi kultuurmaastiku ja รผks meie varjatud ressursse peitub nende maastike koosmรตjus, millest linnastunud piirkonnad vรตivad vaid und nรคha.
Aga olgem konkreetsed, siin on meie maastikuruumi kauaaegsed mรตtestajad ja hingestajad, kes ka mรถรถdunud aastal ekspertgrupi toe pรคlvisid. Aukartustรคratav loend, kas pole?
– XXVII Rapla kirikumuusika festival
– XV Mรคrjamaa Folk
– XIII Juuru Orelisuvi ja kihelkonnapรคevad
– XIX Kaparock
– XIX Kohila rahvusvaheline keraamikasรผmpoosion
– Rapla Orel 80 – suvised muusikaรตhtud Rapla kirikus
– 12. tule- ja tantsuetendus
– IV โ€œSรคrinaโ€ festival
– 9 aastat Raplamaa kaasaegse kunsti keskust
– XIV noorte filmifestival โ€žKaaderโ€
– 26. Riinimanda kooristuudio loovlaager
– MTรœ Raplamaa Noored 19. loovuslaager โ€žMรคng on vรคikese inimese tรถรถโ€
– MTรœ Kandlekoda 18. Pรคrimusa laager
– 20 aastat kandlemeistri Rait Pihlapi tegevust Kumma kรผlas Kandlekojas
– MTรœ Kiitsharakad 17. Vigala folkloorilaager
– 15. Tarsi talu kooliteatrite suvelaager
– 30. Alu suurjooks
– 11. laste mitmevรตistlus
– III Augusti Rock noortele bรคndidele.

Kultuurmaastiku ideederuumile on iseloomulik, et uusi tulijaid ja algatusi ootavad justkui neile reserveeritud ruumiosad, mis ei tรคhenda, et juba ideedega tรคidetud ruumides kitsaks lรคheks, pigem vastupidi.
Mรตned uued algatused, millele ekspertgrupp mรถรถdunud aastal รตla alla pani:

– Naiste ร–รถde Filmifestival Raplas – Nร–FF
– Raplamaa meene konkurss
– Sahtliluule konkurss Kohila raamatukogus
– Mahtra muuseumi uus ekspositsioon – vallaametniku tuba Juuru vallamajas
– Uus eksponaat Sillaotsa talumuuseumi raudsesse kogusse – puust hobune
– Pรคrdi pรคevad Rapla kirikus.

Kogukondlikud sรตlmed

Kultuurmaastiku mรตtestamise algpunktideks on minu meelest kohtadega otse seotud kogukondlikud sรตlmed. Need sรผnnivad, tugevnevad ja vรตivad ka hรครคbuda isetekkeliselt. Samas moodustub just nendest maakonna enesetunnetuse kรตige loomulikum kiht, milles liigub palju ideid, erineva omandivormiga kapitali, toimub pรตlvkondade vahetus ja kindlasti ka mรคlu edasikandumine vรตi selle kustumine.
Mรตned selle kihi ettevรตtmised sattusid mรถรถdunud aastal ka ekspertgrupi hoole alla.

– Raikkรผla mรตis korraldas nรคiteks vรคga heal tasemel erinevaid restaureerimiskoolitusi ja mรตisapรคrandi konverentse.
– Hageri tรคhistas hariduselu 110. aastapรคeva.
– MTรœ Gaudeo tรตi vรคlja kogukondliku muusikali ning korraldas hooviteatrite pรคeva.

Reljeef ja suured nimed

Igal kultuurmaastikul, ka Raplamaal on ainuomane reljeef, mille kujundavad siin sirgunud suured isiksused. Samas vรตime selle reljeefi vahel ka maha magada, kui poleks teadjaid ja hooldajaid, kes isiksuste kontuure vรคlja joonistada oskavad.

– Anne Kalf hoolitses nรคiteks selle eest, et mitme sรผndmusega tรคhistada Uku Masingu 110. sรผnniaastapรคeva.
– Tiiu Laurimaa eestvรตttel sisustati Linda Rausi 110. sรผnniaastapรคeva tรคhistamiseks terve nรคdal.
– Piia Pรตder kirjutas ja seadis lavale Linda elulool pรตhineva noorusliku sรตna-, muusika- ja tantsuetenduse โ€žMinekโ€, mis pรคlvis suurt tรคhelepanu.

Kutseline kultuur

Kui maakultuurmaastikule satuvad kutselised loovisikud, on see selge kingitus. Mรตned nรคited neist, mida ekspertgrupp aitas meieni tuua.

– Nรคitused Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses – Eesti Keraamikute Liidu aastanรคitus โ€œร•โ€, Rait Rosina nรคitus โ€œVรคikelinn kui identiteetโ€, Kairi Orgusaare ja Erki Kannuse elavate piltide nรคitus โ€œSednaโ€.

– Raamatukogude tรคnuvรครคrne tรถรถ kirjanduskultuuri vahendamisel. Palju korraldati laste lugemisรผritusi ning kohtumisi autoritega. Erakordne oli kohtumine soome kirjaniku Antti Tuuriga Rapla keskraamatukogus.

– Kaunid kammerlikud kontserdid ja nรคitused maakonna vรคikestes rahvamajades – klassikalise muusika kontserdid Hageri rahvamajas, ERSO kontsert Harvikeri tehases, kรผรผnlavalguskontsert vokaalansambliga Ring Varbola rahvamajas.
Vรตimu- ja vaimukese

Maa- ja kultuurmaastiku koosmรตjul sรผndiv maakondlik enesetunnetus vajab keset. Tasub mรคrgata, et pรคrast maavalitsuse lรตpetamist mรตjub kindla keskmena ehk veelgi enam meie vana hea trรผkimeedia – Raplamaa Sรตnumid.

– Sรตnumite vahel on ekspertgrupi toel ilmuvad lisad โ€œKoduloolaneโ€ ja โ€œKuKiTeMuKiโ€. Viimane on tรคielik kultuuriajakirjanduslik haruldus โ€“ regionaalpatriootiline tegu. Viiยญmati oli midagi sellist, kui meie lehes ilmusid Margus Mikomรคe teatrikรผljed, mille numbrid olid saadaval teatrites รผle kogu Eesti.

– Raplamaa Vร•IMUKESE on valdade liidu hoida. Kus asub aga maakonna VAIMUKESE?
– Mรถรถdunud kultuuriaasta erisaavutuseks vรตib kahtlemata pidada RAKULKO ehk Raplamaa Kultuuยญrikoja kรคivitamist. See on reaalselt kooskรคiv koda, kuhu ulatub kรตik, mis meie kultuurmaastikul erinevates omandivormides toimub. Leiutatud on ka maastikul liikumivรตimeline ideedekorjaja โ€“ Rรคndav Kultuurikohvik. Tegu on lootustandva mudeliga, milles valitsuskeskset vรตimukeset nรตustab ja varustab ideedega vabatahtlik laiapรตhjaline vaimukese. RAKULKO on ROL-ile justkui kultuurirakulka, et maakonna vaimu paremini tabada.

Isiklik
Isiklikult jรคi mulle Raplamaa mรถรถdunud ulatuslikust kultuuriaastast meelde kaks tundlikku motiivi.
– Esiteks Toomas Tรตnissoni kรคed varahommikusel Raadil laulu- ja tantsupeo tuld sรผรผtamas. Siia juurde peaks รคra mainima ka suure peo loomemeeskondadesse kuulunud Raplamaa tegijad: Kadi Saks ja Helen Reimand tantsupeol ning Jaanika Kuusik ja Pรคrt Uusberg laulupeol.
– Teiseks aga oli avastus, et meil on olemas suurepรคrane diskreetne maakonna meene, Jรคrvakandi klaasistuudios valminud 10-sentimeetrine inglikuju, mida julgen kutsuda Rapยญlamaa Ingliks, vรตi kui soovite, siis Raba Ingliks.

Lรตpetuseks

Nรคgin Rapla kultuurikeskuse laval Paavo Piigi lavastust โ€žVihane meesโ€œ ja sealt jรคid kummitama kaks mรตistet โ€“ Kร•IKJAL ning KUSAGIL.
Need on identiteedi vรตtmemรตisted. Meie probleem paistab olevat selles, et tahame olla korraga nii โ€žkรตikjalโ€œ kui ka โ€žkusagilโ€œ. Kรตikjalolemise tunde eest ei pea me eriti hoolitsema, sellega tegelevad teised. Kusagilolemise tunne on aga puhtalt meie teha. Maa- ja kultuurmaastiku koostoimel saame seda mรตistet tรคita siin meie mรตnusal Raplamaal omaloodud mรตtestatud sisuga.

Tรคnan!

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare