17.7 C
Rapla
Pühapäev, 14 aug. 2022
spot_imgspot_img

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Rimi loobus tasuta õhukestest kilekottidest

Katri Reinsalu

Veebruari keskpaigas viis Rimi ellu mõtte, mida juba mõnda aega oli mõlgutatud. Nimelt on poekett loobunud õhukeste kilekottide tasuta jagamisest. Alates 18. veebruarist tuleb nende eest viis senti maksta. Seda muidugi selleks, et anda väike panus nii enda kui ka klientide ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

„Oleme eestlaste liigsest kilekotilembusest rääkinud juba viimased viis-kuus aastat. Seni oleme peamiselt ärgitanud kliente suurtest kilest ostukottidest loobuma. Selleks oleme aastate jooksul teinud mitmeid algatusi ja kampaaniaid. Näiteks mõni aasta tagasi disainis upcycling-meetodil valminud Rimi riidest ostukoti taaskasutuse eest seisev moedisainer Reet Aus. Seega oli üsna loogiline, et ühel hetkel võtame teemaks ka õhukesed tasuta jagatavad kilekotid,” ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. „Õhuke kilekott või üldse kilekott ei ole esmatarbekaup, ilma milleta kuidagi ei saa,“ lisas ta.

Tasulist kotti ostetakse poole vähem

Otsusele eelnes põhjalik kaalumine. Selle osana viidi eelmisel aastal läbi mitu eksperimenti eesmärgiga jälgida klientide käitumist tasuliste õhukeste kilekottide osas. „Testimine näitas, et kliendid suhtusid sellesse mõistvalt ning ka müük ei kannatanud. Äriettevõttena ei saa ka viimasest üle ega ümber. Testimise tulemusena nägime ka otsest mõju parema keskkonna suunas – tasulisi kotte osteti poole vähem, kui neid tasuta jagamisel kaubaks läks. Poole vähem kilekotte kodudes tähendab seda, et poole vähem jõuab neid ehk ka loodusesse,” ütles Bats.
Eksperimentidega samal ajal tõsteti ka suurte kilekottide hinda viielt sendilt 25 sendini. See suurt muutust endaga kaasa ei toonud, sest neid osteti ikka sama palju kui varem. Terve aasta vaates on siiski ka suurte kilekottide müük pigem kasvava klientide arvu juures 10% vähenenud.
„Siit saab teha ainult ühe järelduse – tasuta õhuke kilekott on eestlase jaoks nii omaks saanud, et selle eest raha ei taheta väga kergekäeliselt välja anda. Küll aga ollakse millegipärast meeleldi nõus maksma kõrgemat hinda suurema kilekoti eest,“ märkis Bats.
Pisut kummaline on ka asjaolu, et soodsamat paberkotti pole poekülastajad kuigi omaks võtnud. See on rahakotisõbralikum alternatiiv kilekotile ja kuigi selle müügis on näha väikest tõusu, moodustab see siiski vaid kolmandiku kõigist eelmisel aastal Rimis müüdud kottidest.
Bats selgitas veel, et Rimi eesmärk ei ole õhukeste kilekottide tasustamisel neid iga hinna eest maha müüa ega neid demoniseerida. „Plast ei ole oma olemuselt kindlasti halb ning tänased võimalused annavad sellele materjalile nii mõnegi teise ees suure eelise. Näiteks paljukiidetud biolaguneva pakendiga võrreldes, mida tänases Eestis pole kuhugi ladustada. Meie soov on juhtida inimeste tähelepanu sellele, mis veel aastaid tagasi oli normaalsus – korduvkasutamine,” rääkis Bats.
Nii ongi nende sõnum pigem see, et ühekordsest lühikese elueaga plastkilekotist loobumine on väike, aga tubli võimalus ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Suurte kilekottide tarbimine on aastatepikkuse töö tulemusel tasapisi langemas. Bats on lootusrikas, et samamoodi õnnestub ka õhukeste kilekottide kasutusmugavust murda.
Viimased kaks nädalat on Rimis õhukesed kilekotid maksnud 5 senti. Hinna kehtestamisel peeti nõu keskkonnaaktivistidega.
„Olgu siinkohal öeldud, et suurema mõju saavutamiseks eeldati meilt nii õhukesele kui ka suurele kilekotile veelgi suuremat hinda. Äriettevõttena peame siiski jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks selliseid otsuseid ka kliendi vaatenurgast väga kaaluma ning nii see kesktee sellise hinna näol sündiski. Nüüd jääb vaid üle oodata ja jälgida, kuidas kliendid reageerivad ja mis tulemust müügid näitavad, ning seejärel otsustame oma edasised sammud. Sealhulgas ka kilekottide hinnad,” selgitas Bats.

Leidlikud alternatiivid

Olenemata sellest, kas ajendiks on keskkonnasõbralikum või hoopis säästlikum mõtlemine, kerkib üles küsimus, mida ühekordsete õhukeste kilekottide asemel kasutada. Vaevalt on kellelegi märkamata jäänud, et puu- ja köögivilja lettide juures on peaaegu igas poes müügil korduvkasutatavad võrkkotid.
„Alternatiive kilekottidele näeb täna juba poodides küllaga. Ilmselt on juba omajagu neid, kes poodi tulles kodust oma korduvkasutatava poekoti kaasa võtavad. Samuti pakendatakse lahtiseid vilju oma võrkkotti. Rõhutan, et kilekott ei ole kindlasti halb või selle kasutamist peaks vältima. Pigem tahame, et kõlama jääks sõnum, et seda on mõistlik korduvalt kasutada. Seda, millise lahendusega klient oma panuse annab, meie ette ei tahagi öelda. Eestlased on alati olnud leidlikud ja kindlasti näeme poes tulevikus väga erinevaid lahendusi,” rääkis Bats.
Ainukesena jäävad tasuta õhukesed kilekotid liha- ja kalaletti, sest seal ei ole seni veel head asendust leitud. Samas tõi Bats välja, et ka seal on kliendil võimalus lasta oma liha- või kalatoode enda korduvkasutatavasse karpi panna.
Kahe nädala jooksul on klientidel olnud Batsi sõnul erinevaid reaktsioone. „On neid, kellele tundub, et nende põhiõigust tasuta kilekotile on riivatud. Samuti on neid, kelle jaoks ei ole see üldsegi mitte piisav samm keskkonda säästva tarbimise suunas,” ütles Bats ning lisas, et enamik kliente suhtub sellesse sammu suure ükskõiksusega. „Seda viimast mõjutada soovimegi, sest nii Eesti kui ka kogu maailm liigub säästvama tarbimise suunas. Ühest väikesest kilekotist loobumine ei tohiks ju olla liiga suur panus oma elukeskkonna parendamiseks,” lisas ta.
Keskkond on Rimi vastutustundliku ettevõtluse strateegia üks peamisi prioriteete. Muuhulgas on Rimil plaanis tänavuse aasta lõpuks ühekordsed plastist söögiriistad, kõrred ja plastkarbid keskkonnasõbralike lahendustega asendada. Tegeletakse aktiivselt ka sellega, et vähendada puu- ja köögiviljade pakendamist.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised