19.4 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Vald andis Urge kruusakarjääri kaevandusloale nõusoleku

Helerin Väronen

OÜ Eesti Killustik taotleb Urge kruusakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba ja loa andja, Keskkonnaamet küsis veebruaris arvamust ka Kohila vallavalitsuselt. Pärast pikki arutelusid ja kohtumisi nõustuti taotlusega, aga teatud tingimustel.

Kaevandaja taotleb luba Urge kruusakarjääris Rätsepa ja Võhma kinnistutele, mis on eraomandis. Kaevandatav maavara oleks ehitusliiv ja kruus, mis läheks Rail Balticu ehituseks, ning luba taotletakse 15 aastaks. Piirkond on ka varem olnud kaevandusala, kuid tegemist on ammendamata ja korrastamata karjääriga, mida aastate jooksul on kasutatud mitteametliku prügilana, nii et osa piirkonna katendist sisaldab prügila jäätmeid, mis ulatuvad kohati 4,7 meetrini. Just jäätmed tekitasid nii maakomisjoni kohtumistel kui ka volikogus küsimusi enne lõpliku nõusoleku andmist.
Urgel suleti prügila 2000-ndate alguses, ehk enne seda, kui olid kehtestatud nõuded prügilate sulgemiseks nii, et oleks välistatud keskkonnaoht. Keskkonnaloa taotlusele lisatud materjalidest ei tule ka välja, et oleks tehtud uuringuid analüüsimaks jäätmete hulka, olemust või ohtlikkust. Kaevandaja on küll lubanud pinnase sõeluda ja jäätmed utiliseerida vastavalt nõuetele, kuid et piisavalt põhjalikult ei ole hinnatud võimalikku reostust või keskkonnahäiringut planeeritava karjääri kõrval asuvale Angerja ojale, mis on lõheliste kudemiskoht, seadis volikogu üheks nõusoleku andmise tingimuseks analüüside tegemise. Ehk kaevandaja on kohustatud teostama enne kaevandamise keskkonnaloa väljastamist ning pärast kaevandamise lõpetamist mäeeraldise piires pinnaseanalüüsi ning lähedal asuva Angerja oja veeanalüüsi, et välja selgitada kaevandamise võimalik mõju tingituna katendis asuvast olme- ja ehitusprügist.
Kuigi kaevandaja on kaeveloa taotluses lubanud ala taastada veesilmana, lubab volikogu seda ainult juhul, kui pinnase- ja veeanalüüsidest selgub, et karjääri korrastamine veekogu ja ujumiskohana on ohutu keskkonnale ning inimeste tervisele. Vastasel juhul tuleb mäeeraldis keskkonnaohutumal viisil korrastada. Võimalike vaidluste vältimiseks veetaseme ja -kvaliteedi muutuste osas tuleb valida ka 2-3 kontrollkaevu, millest võetakse enne kaevandamist, selle ajal ning lõppedes analüüse ning mõõdetakse veetase.
Nüüd, kui Kohila vallavolikogu on Urge kruusakarjääri kaevandamise loale nõusoleku andnud, peab ka Keskkonnaamet andma kas nõusoleku või tegema keelduva otsuse, kuid kuupäeva, millal see juhtuda võiks, ei teata. “Kaevandamisloa menetlus hõlmab erinevate osapoolte arvamusi ja vastulauseid nendele arvamustele. Kohila vallavolikogu on oma seisukoha Keskkonnaametile teatavaks teinud, meie arvamusele võib taotleja oma seisukoha esitada. Kindlasti on taotleja rahul volikogu nõustuva otsusega, kuid võib juhtuda, et nad soovivad kommenteerida Kohila vallavolikogu nõustumisega seatud tingimusi. Meieni ei ole jõudnud infot, et taotleja vee- ja pinnaseanalüüsidega nõus ei oleks,” ütles Kohila keskkonnanõunik Nele Leitaru.
Kaevandamisloa täitmise ja kaevandustegevuse üle tehakse järelevalvet ja seda ka juhul, kui ei oleks ette teada, et mäeeraldise piires asub kunagine isetekkeline prügila või mõni teine keskkonnaoht. Järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.
“Selles, kas jäätmeid on vaja utiliseerida või mitte, pole küsimustki. Kaevandamisloa taotleja on teadlik, et mäeeraldise piiresse jääb osaliselt 2000. aastate alguses suletud isetekkeline prügila ning jäätmeid sisaldavat katendit eemaldades tuleb selles leiduvad jäätmed utiliseerida vastavalt nõuetele.
Kuna piirkonnas asunud prügila oli isetekkeline ning omal ajal ei kehtinud prügilatele ka selliseid nõudeid nagu tänapäeval, võib keskkonnakahju sealses piirkonnas tekkida ka ilma kaevandamiseta. Tänapäeval tuleb prügilat nii rajades kui ka sulgedes lahendada näiteks nõrgvete kogumine ja käitlemine, aga kunagiste omaalgatuslike prügilate puhul sellistele asjadele kindlasti ei mõeldud ning on oht, et sadevesi imbub läbi jäätmete ikkagi mujale pinnasesse ja veekogusse. Seetõttu ongi ehk mõistlikum lubada kaevandamist piirkonnas, kus asub kunagine prügila, et vähemalt mäeeraldise piiresse jäävad jäätmed jõuaksid õigesse kohta, kus neid käideldakse kontrollitud keskkonnas,” põhjendas Leitaru kaevandusloale nõusoleku andmist.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised