Rail Balticu Kohila peatuse projekteerimisel on keskendutud ühele alternatiivile, mis otseselt mõjutab üht konkreetset kinnistut, ent kinnistu omanik leiab, et tema senine kaasatus protsessi on olnud tugevalt puudulik.

Juba mitmeid aastaid on teada, et Rail Balticu raudteetrass hakkab läbima Kohila valda. „Alguses oli mul isegi hea meel, et see ei lähe alevist läbi. Tuleb minu maa pealt, las siis tuleb. Olen Kohilas sündinud ja kasvanud, Kohila on mulle oluline,” ütleb Uus-Härjaoja kinnistu omanik Marika Kesa.
Lihtsalt raudtee kõrval elamine oleks olnud naisele ja tema kolmele täisealisele tütrele aktsepteeritav, kuid alles hiljaaegu sai Kesa teada, et tänaseks on valminud joonised ja kavandid RB Kohila peatuse tarvis, mis tungib Kesa kinnistule ning lõikab veel omakorda ära osa tema maast.
Kesa rõhutab, et oleks ka sellega võinud ehk leppida, kui teda kui otseselt mõjutatud kinnistuomanikku oleks kaasatud peatuse kujundamise protsessi algusest peale. Seda aga Kesa sõnul tehtud ei ole ning naine leiab, et kogu planeerimise protsess RB Kohila peatuse osas on olnud ebaseaduslik.

Sai teada juhuslikult
Kesa meenutab, et esimest korda kutsuti Urge piirkonna maaomanikud koosolekule kaks aastat tagasi ning seal selgitasid Maa-ameti ja RB esindajad igale kinnistuomanikule eraldi, kuidas raudteetrass nende kinnistut mõjutab. „Kuulsime siis esimest korda seda, et kuskile tuleb ka peatus,” ütleb Kesa. Naise sõnul tekkis aga juba siis kerge segadus, sest peatuse osas kavandeid veel ei olnud ning ei olnud teada, kui suure maatüki võiks see lisaks ampsata. Kesale aga pakuti raudteetrassi tarvis kaotatud maa vastu kodu kõrval asuvat krunti, mis on riigimaa ning mida läbib gaasitrass. Kesa seda võrdväärseks pakkumiseks ei pea. Koosoleku lõppedes lubati Kesa sõnul ühendust võtta, kui planeerimisprotsessis toimub arenguid.
Sellest ajast on Kesa enda sõnutsi jälginud kõikide kohalike koosolekute toimumisaegu ning hoidnud silma peal ka RB ametlikul koduleheküljel, kus on üleval trassi joonised. „Seal oli kogu aeg üleval kaart, millel oli märgitud kohalik peatus teisel pool teed,” ütleb Kesa resoluutselt. Kesa lähtus koduleheküljel olevast kaardist ning pidades seda adekvaatseks, ei muretsenud liialt peatuse asukoha pärast ning ootas edasi RB-poolset kutset koosolekule või teavitust uuest informatsioonist.
Marika Kesa kuulub ka Kohila valla maakomisjoni ning just sedakaudu sai ta kogemata peatuse asukoha kohta uut informatsiooni. Nimelt muutub RB trassi lisandudes maanteelt Kohilasse sissesõit. „Maanteeamet tutvustas komisjonile sissesõiduprojekti. Vaatasin, et kaardil on minu kinnistu peal peatus,” meenutab Kesa. Naise sõnul ta kohe ei reageerinud, vaatas kodus tütardega veel üle RB ametlikul kodulehel oleva kaardi, kuid seal oli endiselt vana pilt.
„Eeldasime, et kui midagi hakkab liikuma, on info avalik,” ütleb ta. Kesa täheldas, et vahepealsel perioodil oli toimunud mitmeid avalikke piirkondlikke koosolekuid, kuid mitte ükski ei viidanud Urge piirkonnale või Kohila peatusele, mistõttu ta ei pidanud vajalikuks neil osaleda. „Ma ei arva, et peaksin igal koosolekul osalema.”
Tänavu 5. juunil saatis Kesa koos tütardega pöördumise nii Maa-ametile, RB meeskonnale kui ka Kohila vallavalitsusele, milles tõi välja, et Kohila peatuse selline variant lõhub neile kuuluvat kinnistut ning suur osa kinnistust seeläbi kaotatakse. Samas näeb ta võimalust paigutada peatus sinna, kus see ka pikalt ametlikus kaardirakenduses paiknes, ehk alale, kus elamuid ei ole.
Maakomisjoni liikmena on Kesa lähedalt näinud, kuidas kohalikul tasandil arutatakse erinevaid planeeringuid, ega mõista, kuidas niivõrd suurt projekti, nagu seda on RB, on võimalik selliselt läbi viia. „Kui keegi tahab katust kõrgemaks, peavad naabrid nõus olema, inimesed peavad olema kaasatud. Tean, kuidas viiakse läbi detailplaneeringuid jne. Mis protsess see praegu üldse toimub?” arutleb ta.

Tagasikäiku anda ei saa

  1. juunil vastas Kesa kirjale RB projektijuht Arto Lille, kes tõi välja, et kaardirakenduses olid kohalikud peatused kujutatud kõigest indikatiivsete tingmärkidena. Ühtlasi selgitab ta, et käesoleva aasta jaanuarikuus tutvustati nii Kohila vallavalitsusele kui ka kohalikele elanikele RB raudtee jooniseid ja peatuste asukohti. Lisaks tutvustati tehnilist lahendust eelmise aasta novembris toimunud keskkonnamõjude hindamise programmi avalikul arutelul. Kuna nende arutelude järel ei laekunud vastuväiteid peatuse asukoha osas, ei saa praegu projekteerimisele tagaskäiku anda, kirjutab Lille.
    Kesa vastuse peale sellele kirjale reageeris Lille sõbraliku telefonikõnega, milles tegi ettepaneku kohtuda. Kohtumine aga kujunes kõike muud kui sõbralikuks. „Ma olin nagu koolitüdruk, kõik tegid selgeks, et kuidas sa ei taha,” meenutab Kesa. Ruumis, kus teda tervitas terve hulk mehi, otsustas Kesa, et tal tuleb nüüd end kehtestada. Ta nendib, et küllap arvati, et naine ei võitle niivõrd jõuliselt ning annab alla. Kesa sõnul on kodu talle liialt armas, et nüüd enam alla anda. Lisaks on tekkinud vähesest infoliikumisest trots. „Mis õigusega nad minu kinnistul korraldavad, ilma et minule midagi ütlevad,” arutleb naine. Täpselt samamoodi ei tea naisel sõnul laiem avalikkus, seal hulgas Kohila kohalikud kavandatavast peatusest.
    Naine on nördinud, et need vähesed ja lakoonilised võrdlusanalüüsid, mida ta on näinud peatuse asukohtade alternatiivide osas, juhinduvad justkui tuleviku perspektiividest rohkem kui juba olemasolevast. Nii oli koosolekul arutluses Uus Kohila, piirkond, mida praegu ei eksisteeri, aga mille suhtes peaks RB peatus olema võimalikult lähedal. Lisaks arutati võimaliku laadimispunkti rajamist peatuse juurde, seejuures justkui arvestamata, et see rööviks Kesalt kinnistut veelgi.
    Kõik joonised, mida näidatakse, on tehtud ühele peatuse alternatiivile, mis läbib Kesa kinnistut. Kesa on veendunud, et planeerimisseaduse kohaselt oleks pidanud teda kui huvitatud isikut kohe isiklikult teavitama, kui asuti projekteerima peatust tema kinnistule. Kesa toob võrdluseks, et kui asuti ehitama teed, mis piirneb tema kinnistuga, saadeti talle eraldi teatis. Nüüd, kui plaanitakse otseselt tema kinnistule tungida, ei peeta eraldi teavitamist aga vajalikuks ning tõlgendatakse kinnistuomaniku vaikimist nõusolekuna.
  2. juulil toimunud koosolekul tutvustati Urge piirkonna kinnistute omanikele ja vallavalitsuse ametnikele Kohila peatuse kolme alternatiivi. Sel koosolekul nägi jooniseid esimest korda ka Marika Kesa ning Kesa küsimuse peale vastas RB esindaja, et veel viimaseid päevi on peatuste variandid laual ning neist eelistatud on alternatiiv 1 ehk Kesa kinnistut läbiv variant, kuna seda on projekteerija pidanud kõige mõistlikumaks. Koosolekul ei andnud Kesa nõusolekut oma kinnistuga seonduva plaaniga edasi minemiseks. Samas mainitakse edasistes kirjades kokkulepete saavutamise olulisust eelkõige peatuse juurdepääsuteede, kuid mitte peatuse asukoha osas.
    „Selline tunne on, et nad tahaksid, et ma lihtsalt aktsepteeriksin ja oleksin vait, aga minu ja minu laste jaoks on liiga palju kaalul, et ma vait oleksin. Tekitab trotsi. Oleks ma olnud kaasatud algusest peale ja objektiivselt oleks selgitatud, miks üks või teine oleks parem, siis suudaksid nad ehk mind veenda,” ütleb Kesa.

KOV lähtub elanike huvist
Pärast koosolekut tõstatas Kesa teema avalikult oma Facebooki lehel. Seal püüdis oma selgitusi anda ka Kohila vallavanem. Pärast seda toimus vallamajas kohtumine Kesa ja ametnike vahel.
Kohila vallavalitsus on Kesa pahameele tõttu edastanud ka RB esindajatele kirja, milles selgitab, et toetab kinnistu omaniku seisukohta ja soovitab jaama planeerimisel edasi minna teiste alternatiividega. Ka ajakirjanikule edastatud vastuses rõhutatakse, et peatuse kavandamisel erakinnistule tuleb kinnistu omanikega käituda korrektselt ja õiglaselt. Vallavanem Uku Torjuse sõnul eelistab vallavalitsus alternatiivi, millel on minimaalsem mõju. „Vallavalitsuse kasutuses oleva info kohaselt tundub alternatiiv, mis asub raudteest alevipoolsel alal, teisel pool Urge teed, väiksema mõjuga,” ütleb ta. See on alternatiiv, mis oli algul märgitud kaardirakenduses.
Kas ja millisel moel jõuab Kohila peatuse teema ka volikoguni või läbib avaliku väljapaneku protsessid, on segane. „Kui planeeritud tööd jäävad maakonnaplaneeringu alasse, siis ei pea nad otseselt planeeringualas tegutsemist omavalitsusega kooskõlastama, aga normaalne see oleks. See puudutab ka avalikke väljapanekuid jms. Senini on küsitud vallavalitsuse arvamust. Oluline on, et seda ka arvestataks, mitte ei ole nii nagu trassivalikuga oli, kus vallavalitsus jäi planeeringu koostajatega eriarvamusele. Kindlasti informeerime asjade käigust ka vallavolikogu,” selgitab Torjus.
Ei ole ka selge, mil määral vallavalitsuse arvamusega üldse arvestatakse. Kuigi arvamust küsitakse, ei ole vallavalitsusele teada, millist mõjuvõimu see omab. „Selles osas on läbirääkimistesse astumine õige suund, aga osapooli tuleb läbirääkimistel kohelda kui võrdseid ja vajadusel teha mõlemaid osapooli rahuldavaid kompromisse. Kellegi eraomandi kallale minemine eeldab kokkulepet ja õiglast kompensatsiooni. Kohalik omavalitsus lähtub oma elanike huvide kaitsmise põhimõttest. Kohila vald on kogu RB protsessi jooksul pakkunud oma abi, et tehtavad otsused oleksid rohkem kooskõlas elanike huvidega. Loodetavasti võetakse vallavalitsust kuulda ja ei lähtuta põhimõttest, et kui te meiega nõus ei ole, siis raudtee saate, aga peatust ei saa,” ütleb Torjus.

RB Rail AS-i projektiekspert Karmo Kõrvek: Tehniliselt sobivama peatuse asukoha lahendus on alusmaterjal detailplaneeringu alustamiseks
„Projekteerimise käigus analüüsitakse muuhulgas kohalike peatuste paiknemist ning nende asukohtadega arvestatakse näiteks viaduktide ja trasside projekteerimisel. Kohalike peatuste põhimõttelised asukohad on indikeeritud maakonnaplaneeringutes, kuid praegu toimuva raudtee tehnilise projekteerimise käigus selgub tehniliselt kõige mõistlikum asukoht kohalikele peatustele, mis kujuneb erinevate tegurite põhjal: juurdepääsetavus, maapinna topograafiline ja hüdrogeoloogiline olukord, keskkonnaalased piirangud, elamualade paiknemine, võimalus ühendada tulevikus raudteega potentsiaalseid tööstusalasid, tehnovõrkude ristumised jms, mida maakonnaplaneeringu käigus ei saadud (ega pole ka nõutud) käsitleda niivõrd suure detailsusega.
See tehniliselt sobivaim peatuse asukoha lahendus on ühtlasi alusmaterjal detailplaneeringu alustamiseks peatuste projekteerimise eesmärgil ning seda protsessi alustab käesoleva aasta jooksul RB Estonia OÜ puudutatud KOV-dega. Detailplaneeringu alustamise vajalikkuse üle otsustamine on aga omakorda kohaliku omavalitsuse pädevuses – osa omavalitsusi peab seda vajalikuks, osa mitte. Detailplaneering on avalik menetlus ning selle käigu ja tulemuste põhjal teeb omavalitsus otsuse detailplaneering kavandatud mahus kehtestada või mitte. Omakorda toetudes kohaliku omavalitsuse otsusele (mis peaks väljendama kohaliku kogukonna meelsust), teeb Rail Balticu peatuse arendamise mõistlikkuse osas otsuse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes on riigi esindaja projekti kaasrahastamisel.
Nagu ülalpool kirjeldatud ning kohtumistel kohalikega rõhutatud, siis kohaliku peatuse detailplaneeringu menetlus on Kohilas veel ees ning seega on ka väide, et raudtee projekteerija teeb lõpliku otsuse peatuse täpse asetsemise osas, ebaõige. Samuti ei ole päris õige väide, et Marika Kesa ei olnud teadlik peatuse kavandamisest Urge piirkonda, kuna sellest oli muuhulgas juttu Maa-ameti kohtumistel puudutatud maaomanikega 2018. a kevadel, kui omanikele tutvustati maade omandamise protsessi ning raudtee projekteerimise olukorda. Uus-Härjaoja kinnistu omanikud olid juba sellele kohtumisele kaasatud.”

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare