Õige pea saame lõpuks teada, millise küla valib Raplamaa Külade Liit maakonna aasta külaks ja esitab veebruari keskpaigas ka riiklikule Kodukandi konkursile.
Veel enne, kui komisjon oma lõpliku valiku teeb, käisime Purila külaelu uurimas. Meile tutvustasid oma küla ja tegemisi külavanem Siim Pärn ja aktiivsed MTÜ liikmed Kairi Kaadu ja Ruudi Kitsapea. Sattusime Purilasse just siis, kui hiljuti oli maha sadanud korralik kogus lund ja kraadiklaas näitas -14 kraadi. Külm ja lumi aga ei takistanud jalutuskäiku külavahel ja karge talveilm maalis külast kauneid vaateid.
Külaplats on, saaks veel ka külamaja
Purila küla ajalugu on pikk ja sisukas, ulatudes lausa muinasaega. Eriti vilgas elu käis Purilas eelmisel sajandil, kui külas asusid karjatalitajate kool, iseseisev sovhoosikeskus, laskurkorpuse abimajand ja Kohila sovhoosi osakond. Külavanem rääkis, kuidas seal on alati olnud töökohad, varem olid ka kauplus ja lasteaed. Elu kees Purilas kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Koos kariloomadega kadusid ka küla hiilgeajad.
Nähes, kuidas kõik aina enam allamäge hakkas minema, võtsid aktiivsemad külaelanikud ette ja tegid 2006. aastal arengukava, valisid Pärna külavanemaks ja kaks aastat hiljem lõid MTÜ Purila. Oma osa elu taaskäivitamisele ja inimeste tulekule Purilasse on andnud sealsed viis tööstusettevõtet oma töökohtadega ja külaelu tegemistesse panustamisega.
Uut arengukava MTÜ veel teinud ei ole, kuna esmalt sooviti täita kõik punktid, mis sellesse kirja said. Sisuliselt ongi kõik seatud eesmärgid ja soovid täidetud, jäänud on vaid üks asi ja see on oma külamaja. Külaelu keskpunktiks on külaplats, kuhu neli aastat tagasi valmis külameeste endi ehitatud katusealune, mis ühest küljest on akendega tuulekindlamaks muudetud, aga soov on saada saunaga maja, koht, kus saaks veelgi paremini ja soojas üritusi läbi viia.
Külaplatsi rajamine sai alguse 2009. aastal, kui PRIA-st saadi toetus puhke- ja mänguala loomiseks. Sellele järgnesid võrkpalliplats, pinksilaud, lipumast ja Eesti lipp, pingid, pink-hoiukastid, grill ja küla vimpel. Külaplatsi eest hoolitsetakse ja seda täiustatakse pidevalt.
Elamukruntide detailplaneering ja mure sillaga
Hetkel ei ole Purilas mitte ühtegi vaba elamispinda, kuid soov nende järele on. Nii Pärn kui ka Kaadu sõnasid, et tihtipeale küsitakse neilt, kas on midagi pakkuda, kuid kõigile tuleb eitavalt vastata. See aga võib ühel hetkel muutuda, kuna külaplatsi tagusele alale, mis ulatub jõeni, on algatatud detailplaneering 15 elamukrundiga. Selle detailplaneeringuga on plaanitud tekitada Purilasse ka korralik ujumiskoht, mis praegu külal puudub.
„Nii et meil on selle platsiga plaanid arendada seda edasi. Kui siia tulevad elamukrundid, siis tulevad ka inimesed juurde. Soovi kruntideks on avaldatud ja kõik jõeäärsed kohad kuni Tallinnani on juba täis ehitatud. Ma loodan, et detailplaneering saab järgmisel aastal vallas kinnitatud ja siis hakkab planeerimine ja ehitustegevus pihta,“ rääkis Pärn.
Üks murekoht on Purila rahval veel. Kahte küla poolt ühendab Purila mõisa juures üle jõe viiv jalakäijate sild, mis võib ühel hetkel kasutuskõlbmatuks muutuda. Sild on eraomandis ja hiljuti oli veel koos mõisakompleksiga müügis. Purila MTÜ-l on suur soov teha see koos külaelanikega projektirahastuste toel korda, kuid ilma omaniku kindla huvita hoida sild avalikus kasutuses ei ole see võimalik. Kohalike jaoks on olukord murettekitav, kuna sild amortiseerub järjest enam ning varsti on see ohtlik. Samas silla kinnipanek lõikab küla justkui kaheks. Peale võimaluse külaplatsile saada kaob siis ära ka võimalus kiirelt ja ohutult bussi peale jõuda.
Mõis ootab õiget omanikku
Sild ja selle ümbrus on kõige ilusam piirkond Purilas, kus armastatakse jalutamas käia. Kaheksa aastat tagasi puhastati koristustalgutel koostöös muinsuskaitse, keskkonnakaitse ja Rapla vallavalitsusega võsast ja mahalangenud puudest Purila mõisa metsapargi vanade põlispuude allee. See allee on vägagi käidav koht, nii et MTÜ-l on plaan paiga väärtuse tõstmiseks sinna paigaldada ka mõned pingid ja kohad, kuhu loomadele süüa viia.
Allee ise asub aga mõisa suhtes justkui vale koha peal. Kaadu sõnas, et eks ole nemadki selle üle mõelnud ja ajalugu uurinud. On leitud lause, mis ütleb, et esimene Purila mõis asus sealpool jõge, kus on veski, ehk allee suhtes õiges suunas.
Kuid teine variant on see, et tegelikult see polegi mõisaallee. Kui Purilas asus karjatalitajate kool, jagati park pooleks, üks pool oli ilus ja hooldatud, teisel poolel asusid koplid. Viimati olid tolle poole peal lambad 50 aastat tagasi ja pärast seda pole Kaadu sõnul seda ala puututud. Eemaldatud on vaid need puud, mis alleele on kukkunud.
Purila süda oleks veel ilusam, kui seal asuv Purila mõis ja selle viis abihoonet leiaks endale õige omaniku, kes hoonetele elu sisse puhuks. 15 aastat on need tühjana seisnud ja müügis olnud. Ühes kõrvalhoones asus kunagi kauplus. Kunagisest otstarbest annab aimu hoone esiküljel asuv suur silt. Hoone küljel asub aga värviküllane, paar aastat tagasi uuenduskuuri läbinud kõige vanem teadetetahvel Purilas, kus muuhulgas näha ka kunagised pildid mõisast.
Pärn on kindel, et lõplikult ära laguneda mõisahoonetel ei lasta, Tallinn tuleb aina lähemale ja sellega ka erinevad ettevõtted, mis endale tegutsemiseks ruume otsivad. Hea näide on Maidla mõis ja Pärn usub, et Purila mõisas võiks olla ühel hetkel iduettevõtete kontoriruumid, kui vaid suudetaks leida mõistlik lahendus hoonete ülalpidamiskuludele.
Korras kodukoht ja loodus on au sees
Kui rääkida Kaaduga, kes on MTÜ üks aktiivsemaid liikmeid, erinevatest Purilas toimunud üritustest, siis neid on viimastel aastatel olnud mitmeid ja väga erinäolisi. Ürituste info ja pildid on koondatud eraldi albumisse kaante vahele, nii et oleks omal hea vaadata ja teistelegi näidata.
Laste jaoks on kõige oodatum HalloViiner, mis oktoobri lõpus toob lapsed külaplatsile kokku, süüakse halloween’ile iseloomulikke hirmsaid toite ja mängitakse mänge.
Eelmine aasta valmis külal maastikumäng, mille käigus saab seltskonnaga läbi küla käia ja erinevaid punkte avastada.
Populaarseks osutus ka suvine vanema generatsiooni kokkutulek Purilas. Ja neid, kelle elu kuidagi Purilaga seotud, on tohutu palju, nii et juttu jätkuks väga kauaks.
Purila jaoks on tähtsal kohal ka erinevad sportlikud tegevused ja üritused. Tänu MTÜ Hagudi Hakkajatele saadi näiteks ühisprojektist veekindlad vineerist välitenniselauad ja tänu sellele on paar viimast aastat toimunud pinksivõistlus PurilaPinksCup. Viimane suurem üritus oli aga Helkurkõnd, mille käigus kaunistatakse helkuripuu ja tehakse väike jalutuskäik Purila peal.
Koristustalgud, mis said alguse juba enne „Teeme ära“ liikumist, on muutunud üheks jätkusuutlikuks Purila traditsiooniks. Kuna eelmine aasta talguid korraldada ei saanud, tehti kaks kuud talgukuudeks ja iga inimene vaatas ise, kas on midagi, mis parandamist-korrastamist vajaks, ja tegi selle ära. Niimoodi saadi näiteks jalgpalliväljak, puhastati teeääri prügist, niideti ja tehti jõe äärde viiv tee risust puhtaks. „See oli meeletu, mis siin ära tehti, ma olin nii üllatunud. Ma arvan, et tehti kümme korda rohkem asju ära, kui muidu talgupäeval,“ kiitis Kaadu oma küla rahvast.
Kõige viimane küla üleskutse on seotud loodusega. Kuigi Rohemeetri järgi on Purila ümbruses monokultuursed põllud, mis elurikkuse poolest ei hiilga, ei tule küla sees loomadest puudust. Üleskutsega “Kelle jäljed valgel lumel“ kutsutakse kohalikke üles märkama ja jälgima loomade elutegevuse jälgi enda ümber. Näiteks on küla sees nähtud ilvese ja ka hundi jälgi!
Lindude liigirikkuse taastõstmiseks tehti eelmisel aastal korda pesakastid ning nüüd talvel on paigaldatud lindude söögimaja. Kitsed ja metssead käivad mõisaalleel tõrusid otsimas. Kaadu on juhtunud pealt nägema ka seda, kui saarmas parti enda pesitsuskohta tiris ja kopradki on Purilat läbival Keila jõe lõigul tihedad külalised lisaks hulgale veelindudele.
Suurim väärtus on inimesed ja ettevõtted
Oma tegemisi kajastab Purila küla aktiivselt internetis. EV100 puhul valmis neil ka uus koduleht ja Facebookis jagatakse oma tegemisi juba kümme aastat. Põhjalikkus, millega MTÜ mõlemaid lehti haldab, on muljetavaldav ja sellest tasub eeskuju võtta teistelgi küladel ja kogukondadel.
Küla ei ole aga midagi ilma inimesteta. Kokku elab Purilas eelmise aasta seisuga 129 inimest, neist tiheasulas umbes 80. Tiheasulas on 7 korterelamut ja 6 eramut. Juuru pool asuvas hajaasulas on 25 majapidamist. Koolis ja lasteaias käivaid lapsi on kokku 13, kuid nädalavahetustel ja vaheaegadel armastatakse lapsi vanavanemate hoolde tuua ja siis on näiteks ridaelamus, kus muidu on viis last, paarkümmend last õues ringi jooksmas.
„Me saame Purilas jõudsalt alati omal käel hakkama tänu suurepärastele külaelanikele nii rahaliselt kui ka füüsiliselt, nii ürituste korraldamisel ja küla hooldamisel kui ka Purila arengukava punktide täitmisel. Kuid mõnikord on lisamotivatsiooniks ja suureks abiks ka igasugune toetus. Purilas tegutsevad firmad pakuvad meie külaelanikele töökohti, kuid nad teevad ka midagi rohkemat. Autorevol OÜ (Baltic Bark) on meie tegemisi toetanud multšiga, lausa koormate viisi. Purila väikesest saekaatrist, Weimar Puit OÜ-st, saame alati oma puidumaterjali. Warmeston OÜ on toetanud rahaliselt meie suuremaid tegemisi.
Meile on suure abikäe ulatanud ka Purilaga seotud firmad RAdezain.ee, Elfi Elekter OÜ ja Käimlarent OÜ. Ja me oleme alati siiralt tänulikud igasuguse abi ja toetuse eest. Eriti tänulikud oleme aga oma naabritele ja kõigile tegusatele külaelanikele, sest ilma nendeta oleks see küla sama elutu nagu Purila mõisakompleks praegu,“ tõi Kaadu välja oma kodukandi tugevuse ehk nende inimesed.
Viimane näide sellest, kui kokkuhoidev küla on, pärineb just eelmisest nädalast. Nädala esimene pool tõi taevast alla tohutu hulga lund, kuid kui Kaadu tegi pärast Raplamaa Sõnumite reportaaži pakkumist äkküleskutse, olid külaelanikud kolmapäeval ja neljapäeval oma lumelabidate ja sahkadega ööpimeduses pärast tööpäeva tänavatel lund lükkamas, et reede hommikul oleks olemas ligipääs külaelanike poolt tehtud ja hooldatud objektidele.
Üks teema, mida Kaadu seoses külainimeste ja nende tegemistega tahab edasi arendada, on kohalike toodete tarbimine. Küllalt on ju külas neid, kes näiteks koovad või keraamikaga tegelevad, kuid enamik neist on vanemad inimesed, kes sotsiaalmeediat oma tegemiste reklaamimiseks ei kasuta. Nii et nende jaoks tuleb luua mingi teistsugune võrgustik, mis tooks kasu kogu külarahvale.
Maakonna aasta küla tiitli saamine oleks Kaadu sõnul neile suur au. Kõiki neid üritusi ja heakorratöid ei tee nad ju tiitli saamiseks, vaid ikka iseendale, kuid kui seda märgatakse ka külast kaugemal, annab see veelgi enam põhjust küla ja selle inimeste üle uhke olla. MTÜ-sse kuulub hetkel 33 inimest, kes aktiivselt külaelu arendamisse panustavad. Iga liige esindab oma peret eelkõige info kiirema liikumise pärast ja uued liikmed on alati oodatud, et küla areng saaks veel uut hoogu juurde.
