Imbi Niit on Märjamaa laululava lähedal asuva metsa omanik ja soovib raieküpse metsa realiseerida. Osa kogukonnast toetab teda selles soovis, aga teised võitlevad kohtu abil metsa säilitamise eest.
Möödunud aasta algusest on mitu looduskaitseorganisatsiooni Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedamisel käinud kohut Märjamaa lauluväljaku läheduses asuva metsa lageraie takistamiseks. Kohtuvaidluse sisu on suuresti küsimus, kas keskkonnaameti väljastatud metsateatised on kooskõlas detailplaneeringuga. Looduskaitsjad kutsuvad seda metsapargiks ja peavad seda heitgaaside ja müratõkkeks Tallinna-Pärnu-Ikla maantee eest. Vaidlus jõudis riigikohtuni, kuid lõpetati metsateatiste aegumise tõttu. Tänaseks on vaidlus uute metsateatiste üle taas halduskohtus.
Kohtuvaidluse keerdkäikude keskel on vähe tähelepanu saanud metsa omanik Imbi Niit, kes on täpselt samuti kohaliku kogukonna liige. Lugu sai alguse 2019. aasta sügisel, kui Niit võttis vastu otsuse oma mets raiuda. Tema põline talukoht asub kohe metsa juures. „Mina olen viies põlv seal,” ütles Niit. Põhjendades otsust metsa raiuma asuda, muutub Niit emotsionaalseks. Ta on oma maaga tugevalt seotud nii nagu ka selle pere kuues ja seitsmes põlvkond. „Carl Robert Jakobson tahtis oma talule uut katust ja uut põrandat. Ka minul on hooned,” ütles Niit. Metsa müümise asemel otsustas ta selle raiuda ja uue istutada. „See on asjade loomulik käik,” leidis ta.
Raieõiguse pani Niit Vardi metsaühistu kaudu enampakkumisele ja leidis ostjaks Stora Enso. Stora Enso metsandusjuht Indrek Tust rääkis, et planeeritavast raietegevusest teavitati inimesi möödunud aasta jaanuaris. Järgmiseks kuuks oli selge, et kogukonnas on inimesi, kes sellele vastu seisavad. Kohalik omavalitsus korraldas ümarlaua. „Saime grupi eripalgelisi inimesi ümarlaua taha. Rääkisime teemad läbi,” ütles Tust. Edasi kulges lugu nii, et Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedamisel asuti metsateatisi kohtus vaidlustama.
Kuigi mõnelt poolt näitas Stora Enso varasem kogemus, et alevi serval olev metsamaa on tundlik ala, ei osanud nad sedavõrd suurt vaidlust ette näha. „Ma eeldasin, et kohalikud elanikud näevad siin metsas sama asja. See mets on määratud iseeneslikule hukule, kui tuleb torm,” ütles Indrek Tust.
Metsapargi mõiste jääb omanikule selgusetuks
Metsaomanikul on üle aasta kestnud vaidlusega mitu asjaolu kripeldama jäänud. Esimene neist on seotud raie asukohaga. Ta täpsustab, et raie ei puuduta vahetult Märjamaa laululava ümber asuvat metsa, nagu ekslikult arvatakse. Kõne all olev mets on laululavast peaaegu sada meetrit eemal.
„Ka laululava taga olev osa kuulus esialgu meie perekonnale. Tagastamise käigus me loobusime sellest, et Märjamaa rahvale jääks puhkeala,” rääkis Niit. See oli ühtlasi mõeldud ka puhvriks võimaliku raie korral.
Niidule tuli üllatusena, et asi möödunud aastal kohtusse läks. Peamiselt seetõttu, et tema hinnangul oli kohalik omavalitsus teinud omalt poolt kõik andmaks mõista, et tegemist on metsamaaga. Selle metsa kohta kasutatakse aga tihti mõistet „metsapark”, mis jääb metsaomaniku jaoks selgusetuks. Möödunud aastal eemaldas Stora Enso alusmetsa. Enne seda oli metsaomaniku sõnul metsas liikumine sisuliselt võimatu. Metsast kulgevad läbi vaid üksikud jalgrajad. „See ei ole sugugi jalutamiseks mõeldud. Seal ei saa jalutada,” ütles Niit. „See ei ole metsapark. See on metsamaa, nii nagu on öelnud kohalik omavalitsus ja kõik teised ka,” ütles Niit resoluutselt.
„Praegu tundub justkui, et kõikidel teistel on suuremad õigused kui minul,” tõdes Niit. Nii nagu kohalikud looduskaitsjad, on ka tema kogukonna liige. „Käin metsas julgelt kolm korda päevas,” rääkis Niit. „See mets on vana,” lisas ta.
Niit on raieküsimust arutanud ka teiste kogukonna liikmetega ja selgitanud plaani sinna uus mets istutada ning ta tunneb, et suur osa kogukonnast toetab teda. „Nad kõik on sellega nõus ja ütlevad, et siin pole teistmoodi lahendust,” avas Niit oma vaatenurka.
Praegu jääb metsaomanik ootama kevadel lubatud halduskohtu otsust, mis annab suunised, kuidas edasi toimetada. Ta tõdes, et ei ole mõelnud, mis saab negatiivse otsuse korral edasi. „Eks me siis vaatame. Ma loodan, et negatiivset otsust ei tule, sest ma ei ole midagi valesti teinud,” ütles Niit.
Müra tõkestamise eest peaksid hea seisma selle tekitajad, mitte kolmandad isikud. Üldplaneering on selleks, millega tuleb müra tekitajatele öigustatud kohustused seada. Selline kaaskodanikule korraldatud kambakas on kahetsusväärne. MTÜ võiks oma tembutamise lõpetada.