Kaiu kool, Juuru Eduard Vilde kool, Hagudi põhikool ning Kabala lasteaed-põhikool on välja kuulutanud konkursi, millega pakutakse 0,5 ametikohaga tööd saksa keele õpetajale. Pool kohta täitub nelja kooli peale kokku. Tänaseks on esimene kandideerimise tähtaeg möödas, selle luhtumise tõttu pikendati tähtaega 26. juunini.
Veebruaris võttis valitsus vastu otsuse, millega on sügisest kõikidel põhikoolidel kohustus pakkuda B-võõrkeele valikut. Tänaseks on neli Raplamaa kooli ühendanud jõud, et leida üks poole kohaga saksa keele õpetaja. Nelja kooli vahel sõitmine poole koha töö eest tundub nii ajaliselt kui ka rahaliselt kulukas.
Kaiu kooli direktori Hannes Valdi sõnul on tehtud kokkulepe hüvitada transport. Kaius on saksa keele valiku direktori sõnul mõned õpilased juba teinud, sama ütleb ka Juuru Eduard Vilde kooli direktor Kalle Kõiv. „Eks otsime edasi ja loodame parimat… Juuru koolis andsime B-võõrkeelena valida kas saksa või vene keele. Meie lapsed jagunesid suhteliselt võrdselt,“ ütles ta.
Hagudi põhikooli direktor Lea Vendik nentis, et tõepoolest ei tundu see pakkumine just kõige ahvatlevam, aga otsima ja proovima peab, sest muud koolidel hetkel teha pole. „Väga keeruline on,“ ütles Vendik kokkuvõtvalt. Hagudi kool tegi samuti küsitluse, kus selgus, et kuueteistkümnest lapsest neli soovivad õppida vene keelt ja ülejäänud saksa keelt. Saksa keele valis kool B-võõrkeelena just sellepärast, et tuli mõelda noorte edasiõppimisele ja asjaolule, et ümberkaudsed keskkoolid õpetavad just vene, inglise ja saksa keelt.
„Ühtepidi me üritame koos leida lahenduse, aga kui ei leia, siis tuleb igal kooli ise enda pärast rabeleda. Augustikuu on selleks, et leida üles kõik tuttavate tuttavad, kes võiksid appi tulla, muud varianti pole, tuleb lihtsalt keegi ära rääkida,“ ütles direktor ja lisas, et teema on kõigi jaoks väga põletav, sest lahtisi otsi on palju.
Mis saab siis, kui õpetajat ei leita? Kõivu sõnul on erinevaid võimalusi. Vastavalt seadusele võib kool kehtestada korra, kus B-võõrkeeleks saab see keel, mille valijaid on näiteks vähemalt kuus õpilast. Näiteks Hagudi on lävendiks pannud 50%. „Teised on siis selle korra järgi sunnitud õppima seda keelt, mida enamus valis,“ täpsustas Kõiv. Ehk siis teoreetiliselt kahte õpetajat ei peakski otsima. See, millise tee koolid lõpuks valivad, sõltub konkursi lõpptulemusest. „Praegu oleks ennatlik midagi otsustavat öelda. Selge on see, et riik on tekitanud uue seadusega parasjagu segadust,“ ütles Kõiv.
Nüüd tahetakse veel kedagi lolliks teha, et nelja kooli peale pool kohta vastu võtaks – no tulge mõistusele, koolide vahel ,peab ju sõitma ka!