12.2 C
Rapla
Kolmapäev, 19 juuni 2024
ArvamusVaata, vaata, vaata mind!

Vaata, vaata, vaata mind!

Viimastel päevadel kummitab sajandivahetusel Bläck Rokiti hitiks lauldud „Vaata, vaata mind (Tõeline mees)”. Juhtud vahel juhuslikult kuskil sotsmeedias nägema mingit tüüpi europarlamendi pääsme nimel võimlemas ja kohe tuleb silme ette Peeter Oja ning kõrvus kumiseb pisut räme jorin:
„Nonii nonii nonii, vaata mind,
vaata, vaata, vaata mind.
Läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumli,
jah, ei ole tõesti asja, millega ei tuleks toime,
niisiis olen mitmekülgne, ilus, tark ja osav,
näiteks võin ma ära süüa terve tonni briketti…”

Peeter oli naljakas. On praegu ka, kui mõne koerakandja peale mõtelda.

Aga need seal sotsiaalmeedias ei ole naljakad. Tõsiseltvõetavad muidugi ka mitte. Ega informatiivsed – seda, kui tark, ilus või osav keegi valimiseelsetest karglejatest on, teadsime kõik juba varemgi. Meid ei peaks üllatama, et ollakse valmis või pükstest välja hüppama, vanaisa Lenini eeskujul palke kandma või viie viimase Veissoni tantsu kargama ja hetkekski ei ole häbi.
Ei tulda isegi selle peale, et niisugune veiderdamine võib mingile hulgale vaatajatest piinlikkust valmistada – see ei lähe poliitilise edevuse hetkil lihtsalt korda. Eesmärk on vaid püüd millegi erilisega meelde jääda. See ei huvita, millise mulje etteasted oma labasuste, õõnsate lubaduste ja loosunglike karjatustega ettekandjatest jätavad.
Ausalt öeldes on see isegi mõneti solvav, kui üleolevalt kandideerijad oma võimalikesse valijatesse suhtuvad ehk teisisõnu öeldes: milliseks madalalaubaliste karjaks nad meid kõiki peavad. Enamikule neist tahaks öelda: „Kaks – kodune töö tegemata! Tulge järgmine kord või mõelge tõsiselt, kas te ikka sobite sellesse rolli, kuhu pürgite!”
Aga sellel poleks mõtet, sest neid märkusi ei kuulataks. Tegelikult oleks muidugi mõistlik, kui mõistliku eeltöö teeks siiski valimiskandidaatide nimekirju koostavad erakonnad. No ei ole mõistlik, et Euroopasse Eestit esindama pääsevad mingid tühised veiderdajad, vastutustundetud tuulenuusutajatest erakonnavahetajad, lausrumalad, kelle ainus eesmärk on saada Brüsselisse kõrge palga ja uhke elu peale. Veel hullem, kui niimoodi lipsavad Euroopa asju suunama potentsiaalsed vaenlase agendid.
Või äkki oleme meie siin millestki väga valesti aru saanud? Oleme arvanud, et Euroopa Parlament on tähtis organ. Näib, et parteides nii ei arvata. Sellepärast ongi üks osa kandidaate selgelt kuulutanud, et valituks osutumise korral ei kavatse nad Brüsselisse kopitama jääda, et tulevad koju ja jätkavad siin pooleli jäänud võitlusi. Ja teised räägivad oma propagandakõnedes ainult sellest, kuidas ja kuhu nad Eestit suunaksid, kui pääseksid võimutüüri juurde. Jääb mulje, et Euroopa asjad ei paku neile pisematki huvi. Ning kolmandatest on jututagi teada, et huvitabki vaid kõrgem palk ja elumõnud, mis ametiga kaasnevad.
Kurb muidugi, kui asjad on ka tegelikult nii, nagu need näivad olevat.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare