Metsa uuendamine puude istutamisega on efektiivne, kuid samas ajamahukas ja kulukas. Aga kuidas siis saavad raielankidest taas puudega kaetud alad? Millised kohustused metsaomanikel täpsemalt on ja kui palju saavad nad jätta looduse enda hooleks? Uurisime seda nii Keskkonnaametist kui ka metsaomanike endi käest.
Kevad on metsatööstusele tihe tööaeg ja valdkonnas tegutsevate inimeste tabamine on seetõttu keeruline. Parim metsa istutamise aeg on kätte jõudnud. Metsaseadus ütleb, et metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagab metsa uuenemise hiljemalt viis aastat pärast raiet. Erandid on loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüübid, kus metsa uuenemiseks on aega kümme aastat.
Ajaaken metsauuendamise võtete kasutusele võtmiseks on kaks aastat pärast raiet. Uuendamise kohustuse osas seadus metsaomanikke ei erista, see kehtib ühtmoodi nii erametsas kui ka riigimetsas. Metsa uuendamise võtteid on aga märksa enam kui ainult
