Rene Kokk tegi tagasivaate keskkonnaministri ametiajale

Möödunud nädalal külastas Raplamaa Sõnumite toimetust endine keskkonnaminister Rene Kokk, et vaadata tagasi ametis oldud ajale ja olulistele teemadele. Rääkisime muuhulgas metsanduse arengukavast, RMK-st, jäätmemajandusest ja pisut ka tema tulevikuplaanidest.

Saite keskkonnaministri ametis olla pisut üle pooleteise aasta. Mida see kogemus teile andis?
Loomulikult oli see täiesti uus kogemus. See andis võimaluse ühte valdkonda hoopis teise nurga alt sügavuti tundma õppida. Oli väga töine aeg ja väga huvitav kogemus.

Kuivõrd keeruline oli langetada otsus ametist lahkuda?
See oli keeruline otsus. Meil on selline ühiskond, kus eriti meestest on kuvand, et me töötame võiduka lõpuni. Me ei taha oma nõrkusi näidata. Vaagisin seda otsust väga põhjalikult. Pidasin nõu nii pere kui ka arstidega. Ma ei kahetse seda. See ei tähenda, et ma kuue või kaheksa kuu pärast paremas vormis ei võiks olla. Olen juba muutusi oma elustiilis teinud. Tervis on esmatähtis, seda enam tagasi ei saa.

Millised on selle aja suurimad töövõidud?
Ma olen seda ka varem öelnud, et ma olin ehk pigem vähem poliitiline minister ja rohkem sisu minister. Hakkasin endale algusest peale asju selgeks tegema. Teemasid oli väga palju.
Käivitasime bürokraatia vähendamise. Täna korjatakse regulaarselt tagasisidet, mida lihtsamaks ja kergemaks teha, et ministeeriumi haldusala partneritega parem suhelda oleks.
Mulle endale oli ja on jätkuvalt väga südamelähedane vesiniku temaatika. Kui sellest poolteist aastat tagasi rääkima hakkasin, vaadati mind kui kedagi teiselt planeedilt. Keskkonnaministeeriumisse sai loodud vesiniku töögrupp, kes on väga kenasti tööle hakanud. Liitusin ka Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühmaga. Mul on sellesse usku ja leian, et see on lähiaastatel ja aastakümnetel Eesti tulevikku muutev.
Jäätmevaldkonnas tegime koostööd selleks, et lõpetada ja teha võimalikult raskeks jokk-skeemid jäätmemajanduses. Mitmed projektid on käima lükatud. Keskkonnainspektsioon sai lisavahendeid, et jäätmemajandust paremini kontrollida ja rohkem reide teha. Samuti jälgitakse rohkem seda, mis laevadega üle meie piiri tuleb.
Metsanduse teema on palju arutelu pakkunud. Täna on töös uuendusraie lankide vähendamine seitsmelt hektarilt viiele. Samuti linnurahu kaitsealadel. Siiamaani võis teatud tüüpi raieid teha, aga nüüd tuleb täielik linnurahu.
Täidetud sai ka üks EKRE valimislubadusi ehk maksumuudatus metsaomanikele. Seni oli metsaomanikul kasulikum müüa metsamaa koos kasvava metsaga. Nüüd saab ta metsa müüa 5000 euro ulatuses aastas ilma selle pealt tulumaksu maksmata. Selle eesmärk on tagada, et eestlane jääb ikkagi metsa omanikuks ja ei müü seda välisfirmadele. See on tehtud ja selle üle on mul hea meel.

Millised olid kõige keerulisemad valdkonnad ja küsimused?
Eks need samad teemad. Jäätmevaldkond on keeruline, sest seal on väga palju osapooli. On üksikindiviidid, pered, omavalitsused, erinevad pakendiorganisatsioonid, müüjad, kaupmehed, jäätmekäitlejad ja nii edasi. Tagasiside oligi alguses aeg maha võtta ja analüüsida. Seda me ka tegime. Järgmise aasta esimeses pooles peaks koostöös Maailmapangaga valmis saama Eesti jäätmeuuring. Sealt näeme, kus me oleme ja mis oleks õiged järgmised sammud. Saan aru, et küsitakse, miks me jäätmevaldkonnas midagi ei tee. Teisest küljest on see sektor, kelle jaoks me neid seadusi teeme, öelnud, et võtke aeg maha ja koguge infot, mille baasilt otsuseid teha.
Keerulised on muidugi ka metsanduse küsimused. Metsanduse arengukava loomine on muutunud poliitiliseks küsimuseks ja see on ülevõimendatud. Mets kasvab ikka edasi olenemata sellest, kas arengukava on kehtiv. Kehtivad seadused, mis reguleerivad metsa raiumist. Kehtiva arengukava puudumine ei tähenda, et metsa majandamist ei saaks kontrolli all hoida.
Kahtlemata käib töö sellega edasi. Praegu käib rahvusvaheline hange keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks. Kui sa hanke välja kuulutad ja pakkujat ei ole, siis ei saa seda ka vägisi tekitada. Iga kord oli meil põhjust arvata, et pakkuja leitakse. Kui piltlikult öeldes paar päeva enne hanke tähtaega kinnitatakse, et pakkumine tuleb, siis ei saa öelda, et keskkonnaministeerium poleks oma tööd teinud. Pärast igat hanget peeti võimalike pakkujatega läbirääkimisi ja tehti muudatusi. Keskkonnaministeeriumile on teema kajastuses liiga tehtud nagu poleks piisavalt pingutatud mõjuhindaja leidmiseks. Rahvusvahelise hanke oleks võib-olla võinud ehk üks voor varem teha.

Miks mõjuhindaja leidmine selliseks takistuseks kujunes?
Eesti mõjuhindajad on toonud välja, et see on väga suuremahuline töö, mille vastu on suur avalik huvi. Lisaks sellele on öeldud, et praegu on väga palju riigile tehtavaid mõjuhinnanguid pooleli. Algsed põhjused nagu näiteks maksetähtajad oleme läbi rääkinud ja ka muutnud.
Üks tõsine teema on olnud teema kajastus ja loodud kuvand. Kui on lihtsamaid töid, siis pigem võetakse need vastu. Ükskõik mis moodi neid mõjusid hinnatakse, saab hindaja meedia kõrgendatud tähelepanu osaliseks.

Kuidas tundub, kas rahvusvaheline hange osutub edukaks?
Ma loodan. Minu viimaste teadmiste kohaselt on soomlastega läbirääkimisi peetud. Läbirääkimised jätkuvad ka eestlastega. Aga ütlen jätkuvalt, et see ei ole elu ja surma küsimus, nagu mõnikord tunduda võib. Kõik seadused kehtivad ja sellest tulenevalt ei juhtu midagi, kui arengukava natuke viibib.

Metsandus on selgelt tundlik teema, kus puudutatud huvigruppide arvamused on väga erinevad. Mis võiks panna osapooli ühist keelt leidma?
See on väga raske küsimus. Mul ei ole sellele head vastust. Me oleme metsanduse arengukava juhtkogusse kaasanud kõik erinevad osapooled. Eesti parim teadmine on seal koos. Oli väga julge lootus, et Eesti metsanduse arengukava peaks sündima konsensuslikult. Sellise mastaabiga kaasamisprotsessi ei ole Eestis varem olnud. Selles protsessis on rohkem või vähem kaasa löönud ca 700 inimest. Demokraatia on raske ja eks me õpime sellest ka pidevalt. Asjad võtavad aega.
Kuidas ühiskonnas rahu leida? Päris rahu ma hästi ette ei kujuta. Tihti nägin, et hakates oponendiga midagi arutama, jõudsime punkti, kus tuleks lahendusi välja pakkuda. Argumendid saavad otsa ja öeldakse, et minister peab lahenduse leidma. Tekib olukord, kust me enam edasi ei saa. Ma loodan, et kõik osapooled vaatavad peeglisse ja leiavad koostöövalmiduse edasiminekuks.

Vahetult enne oma lahkumisest teatamist tegite ettepaneku muuta RMK nõukogu koosseisu. Senised liikmed Peeter Ernits ja Marku Lamp asendati Hardi Tulluse ja Margit Martinsoniga. Milline võiks olla nende panus?
Tahan täpsustada, et nõukogu liikmete muutmine ei olnud lahkumisega seotud kiirustamine. Nõukogu liikmete muutmine oli juba ammu laual. Hardi Tullus on Maaülikooli väga lugupeetud professor ja tema näol saab nõukogu juurde kompetentsi, mis puudutab teaduse poolt. See oli tema nõukogusse nimetamise üks põhjuseid. Mulle meeldib tema lähenemine kõrgendatud avaliku huviga aladele. Vestlesime sellest pikalt ja meie nägemus on sama. RMK peab kindlasti vaatama üle oma regulatsioonid, kuidas kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid kaasatakse.
Saatsin kuu-poolteist tagasi RMK nõukogule oma märgukirja, kus tungivalt palusin mitte mingisuguseid raieid asulate ümber enne teha, kui on saavutatud selged kokkulepped kohalike omavalitsuste ja kogukondadega. Samuti palusin RMK-l raiemahte järgneva perioodi jooksul mitte tõsta. Viimase kuue aasta jooksul on RMK raiunud keskmiselt ca 3,8 miljonit tihumeetrit aastas. Nad saaksid seda tõsta 4 miljonini, kuid tegin selge ettepaneku seda mitte teha.
Asekantsler Margit Martinsoni ampluaa on riigivara ja erinevad maaküsimused. Sellest tulenevalt sai ta sinna nimetatud.

Kas teie hinnangul käib RMK meie metsadega jätkusuutlikult ringi?
Jah. Nende andmete põhjal, mis mul on, julgen ma seda küll väita. Aeg-ajalt tekib oponeerimist, sest keegi arvab, et metsa raiutakse liiga palju. Keegi ütleb, et ta näeb, et metsa raiutakse liiga palju. Mina ei saanud keskkonnaministri ametis lubada endale arvamuste pealt otsuste langetamist. Mina vaatasin neid andmeid, mida keskkonnaagentuur meile andis. Kui ma vaatan arvnumbreid, siis mul pole põhjust arvata, et me raiuksime Eestis rohkem, kui juurde kasvab.
Ma saan aru, et inimestel tekib emotsioon, kui tema kodukandi lapsepõlvemets maha võetakse. Mul oli endal peaaegu kümme aastat tagasi sama kogemus ja oli samamoodi kurb vaadata. Olin harjunud seda metsa nägema ja tühi tunne tekkis. Jalutasin seal ja siis mõtlesin, et see on kellegi vara ja omand, kes majandab oma metsa. Sinna istutatakse uued puud ja seal on 10-15-20 aasta pärast noorendik. Ja ringi sõites on näha, et meil ongi palju kena noort metsa.
Tõsi, lähikümnendil raiemahud langevad, sest üleküpsenud mets hakkab otsa saama. Majandusmetsades tuleb vahel see moment, kus metsad noorenevad ja raiemahud langevad. Samas tahan öelda, et ka kaitsealust metsa on Eestis piisavalt. Ei saa öelda, et poleks vanu või vääriselupaiku.
Räägitakse ka sellest, et liiga noorelt võetakse puu maha. Ma olen kordi metsas käinud nii erametsa omanike kui ka RMK esindajatega. Ei ole midagi teha, kui ürask sisse lööb, siis see tuleb likvideerida. Tuleb usaldada metsamehi. Hoiame oma loodust ja metsi, aga ärme ülearu ka muretse.

Järgmine keskkonnaminister on Rain Epler. Kuidas ta teie hinnangul selles ametis hakkama saab?
Rain on saanud väga tugeva kooli rahandusministri nõunikuna. Teemad talle suures pildis uued ei ole. Kõik ministeeriumite eelnõud käivad teiste ministeeriumite vahel kooskõlastusringidel. See tähendab, et rahandusministeeriumi nõunikud on puutunud kokku ka keskkonnaministeeriumi teemadega. Raini teemad suuresti olidki just keskkonnateemad. Ta tuleb ametisse hoopis rohkem ettevalmistatuna ja teadlikuna hetkeolukorrast kui mina omal ajal. Ma arvan, et tal on hea põhi all.

Olete 8. novembrist tagasi Riigikogus. Kuidas sisseelamine kulgenud on?
Esimene nädal ongi läinud sisseelamise egiidi all. Esmaspäevast olen ka EKRE fraktsiooni üks aseesimehi. Sain taas liituda ka enda loodud Raplamaa toetusgrupiga Riigikogus. Seal on lisaks minule veel Heiki Hepner, Siim Pohlak ja Aivar Sõerd.
Liitusin vesinikutehnoloogia toetusrühmaga, mida veab Annely Akkermann, ja metsanduse toetusrühmaga, mida veab Heiki Hepner. Need on mulle südamelähedased teemad. Kindlasti on veel teemasid, aga need on esimesed, kuhu olen praegu jõudnud end registreerida.

Võiksime me teid ka Rapla volikogu laua taga taas näha?
Jah, mul on plaanis detsembrikuust volikogu liikmeks tagasi tulla.

Volikogu liikmeks või esimeheks?
Ma ei ole seda ausalt veel arutanud. Esialgu tulen liikmeks. Vaatame siis rahulikult edasi…