Positiivsete koroonatestide arv on septembri algusega võrreldes märkimisväärselt kasvanud. Viirus levib taas kiiremini ja see paneb küsima, mida võib see tähendada meie koolide jaoks. Pealinna koolid on juba osalisele distantsõppele üle läinud.

Uurisime mõnest Raplamaa suuremast koolist, kuidas nemad oma õppetöö korraldanud on.

Märjamaa gümnaasiumi direktor Kalle Uusmaa ütles, et täna kooliaasta algusega võrreldes suuri muudatusi õppetöös tehtud ei ole. Püütakse jätkata tavapärases rütmis nii kaua kui võimalik ja mitte tekitada ülemäära paanikat. Uusmaa lisas, et lähtutakse sellest, et õppetöö on efektiivseim siiski kontaktõppes. Koolipidajaga arutades ei ole senini peetud mõistlikuks ega vajalikuks distantsõppele minekut.
Samas on kasutuses tavapärased ennetusmeetmed nagu suurem tähelepanu kätehügieenile ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Koolimaja on ainult koolipere päralt ja võõraid majja ei oodata. Püütakse teha nii palju tunde õues kui võimalik ja vahetundide ajal klassiruume õhustada.
Igasuguste haigusnähtudega õpilased peavad jääma koduseks ja sellest anti lapsevanematele teada juba enne kooliaasta algust. „Tänu sellele on tõepoolest puudumiste arv võib-olla natuke suurem kui varasematel aastatel,” tõdes Uusmaa, kuid lisas, et ka kergete haigusnähtudega peavad õpilased koolist siiski eemale jääma.
Kodus viibivatele lastele panevad õpetajad e-kooli ülesanded ja tunnikirjeldused ning õpilased teevad kaasa nii palju, kui nende tervislik seisund võimaldab. Kooli saavad lapsed tagasi peamiselt perearsti loal. Suuresti loodab kool ka lapsevanema vastutusele, kes ise hindab oma lapse tervislikku seisundit ja valib, millal laps tagasi kooli saata.

Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank kinnitas samuti, et praegu toimuvad koolis kontakttunnid ja distantsõpet ei kasutata, kuid valmisolek selleks on olemas. Ta tõi välja, et juhul, kui lapsevanem tunneb, et tema laps peaks oma tervisliku seisundi tõttu olema distants­õppel, siis on võimalik seda kooliga koostöös korraldada. Samuti on koolil valmisolek viia vajadusel õpilased näiteks klassikaupa distantsõppele. Seni pole selleks vajadust tekkinud. „Loodame, et saame ka edaspidi normaalselt tööd jätkata,” ütles Blank.
Vastavalt terviseameti soovitustele rakendatakse erinevaid meetmeid õpilaste hajutamiseks kooliruumides. Külalisi üldiselt õppetundide ajal koolimajja ei lubata. Vaid erandjuhul lubatakse mõned inimesed koolimajja eeldusel, et nad kannavad maski. Seda näiteks juhul, kui toimub kohtumine vallatöötajatega oluliste teemade arutamiseks.
Hajutamise eesmärgil on muudetud tundide ja söögivahetunni algusaegu ja need on omavahel nihkes. See tähendab, et koolikella majas enam ei kasutata. Kõik õpilased peavad ise oma tundide algusaegadel silma peal hoidma. Blank ütles, et süsteem toimib kenasti ja õpilased on väga vastutustundlikult uutest aegadest kinni pidanud.
Hajutamise eesmärgil on ümber korraldatud garderoobi kasutamine. See on jagatud tsoonideks, kus vanemad õpilased saavad ise oma riided ära panna ja nooremaid aitavad kooli töötajad. Päris pisikeste riided on nüüd klassiruumide juures. Samuti on hajutatud õpilaste majja jõudmine, eriklassid sisenevad kooli teisest uksest ja teistel aegadel.
Kool soovitab igasuguste, ka kergemate haigusnähtudega õpilastel jääda koju. Koolis enesetunde halvenemisel saab pöörduda kooliõe poole, kes hindab olukorda ja jagab edasisi soovitusi.
Tulenevalt viirusteajast on puudumisi tavapärasest rohkem. Sarnased nõuded tervisliku seisundi osas kehtivad ka õpetajatele, kes samuti kehva enesetunde korral koju peavad jääma. Blank tõdes, et see tekitab õppejuhtidele asendajate leidmisega tööd juurde, kuid ta oli siiski optimistlik, et kool saab kenasti hakkama. Tema arvates on leitud positiivsed lahendused, mis tunduvad toimivat ja millega koolipere rahul on.
Samas lisas ta, et oodatakse pikisilmi vaktsiini. „Tundub, et ilma vaktsiinita sellest viirusest jagu ei saa,” ütles Blank. Samamoodi paneb ta südamele vaktsineerida end gripi vastu. Eelmisel aastal hoolitses kool selle eest, et personal saaks vaktsineeritud ja tundus, et see andis positiivse tulemuse. Sama plaanitakse ka tänavu teha ja hetkel oodatakse, et Raplamaale saabuks piisav kogus vaktsiini.

Rapla gümnaasiumis käib õppetöö samuti kontaktõppes. Koolijuht Sirje Kautsaar ütles, et eesmärk on kooli võimalikult kaua lahti hoida, sest kontaktõppes on lihtsam kui distantsõppel. Hetkel on võetud seisukoht, et õpetaja on ainult üks ja tal on keeruline teha samal ajal nii video- kui ka kontakttundi. Seega on kokku lepitud, et tunnimaterjal on piisavalt põhjalik, et kodus viibivad õpilased saavad sealt vajaliku info, mida iseseisvalt õppida. „Aga meil on muidugi puhtalt gümnaasium. Põhikoolis see nii ilmselt võimalik ei ole,” arvas Kautsaar.
Puudumiste kohta ütles ta, et olulist vahet eelmiste aastatega märgata ei ole. Mõned puudumised on sügisele omaselt nagunii viirustest tingitud.

Kohila gümnaasiumi direktor Kirsti Solvak tõdes, et tänases olukorras on keeruline õppetööd tavapäraselt korraldada. Tavaliselt tehakse plaanid terveks aastaks ette ka näiteks traditsiooniliste ürituste osas, aga nüüd võib planeerimine jäädagi lihtsalt töörõõmuks, millel oodatavat tulemust ei ole, sest olukord muutub kiiresti.
„Osalist distantsõpet ei ole Kohila gümnaasiumis hetkel rakendatud. Püüame võimalikult kaua õppida kontaktselt,” väljendas Solvak teiste Raplamaa koolijuhtidega sarnast seisukohta. Kontaktide vähendamiseks viiakse sügisel läbi kõik kevadel toimumata jäänud keskkonnaalased õppekäigud, istutatakse kooli metsa, ollakse palju õues ja gümnaasiumiosa on näiteks looduslaagris. Suuremaid õpilaste ja õpetajate kogunemisi läbi ei viida. „Hageri algklassid õpivad autonoomselt Hageris. See tähendab, et Hageri algklasside õpilased ei külasta suurt koolimaja nii nagu tavaliselt,” lisas Solvak.
Õpilaste hajutamisel nii koridorides kui ka söögisaalis on abiks juba aastaid kasutusel olev süsteem, kus kooliastmeti algavad ja lõppevad tunnid eri aegadel. Samuti on kool varustatud desinfitseerimisvahenditega, maskid on saadaval sissepääsude juures ja kõik õpetajad, kes soovisid, on varustatud visiiriga.
„Me oleme väga tänulikud Kohila gümnaasiumi lapsevanematele, kes on päris tõsiselt kuulda võtnud kooli soovitust lapsi nohu või muude viirushaiguste tunnustega mitte kooli saata. Sama reegel kehtib meil töötajatele, et haigustunnustega kooli ei tulda. Arvestades, kui läbipõimunud on Kohila kandis oma tegevustes üldhariduskool, huvikool, noortekeskused, lasteaiad ja spordiklubid ning et meie piirkonnas tuleb üle 50% õpilastest kooli koolibussiga, on meie kõige suurem kaitse COVID-19 vastu n-ö kogukonna kaitse. Mida tõsisemalt võtavad vanemad soovitust haigustunnustega last mitte kooli saata, seda kauem kool kontaktsena püsib,” rääkis Solvak.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare