Raplamaa aasta tegu on Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) poolt koos Raplamaa Omavalitsuste Liiduga korraldatud konkurss, millega tunnustatakse Raplamaal neid inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on andnud oma panuse maakonna kodanikuühiskonna arengusse.
Tavaliselt toimub tunnustusüritus novembrikuus, mil kõik nominendid kokku kutsutakse, et ühiselt aega veeta ja see kõige kõrgem tunnustus välja kuulutada. Tänavune aasta on igas mõttes eriline, mistõttu on ka tunnustamine saanud uue kuju. Selle asemel, et märkimisväärsete tegude taga olevad inimesed kokku kutsuda, käis RAEK-i esindus nädala jooksul inimeste endi juures.
Raplamaa aasta tegu kuulutati välja 19. novembril ja sellest sai lähemalt lugeda 25. novembri lehenumbrist. Kõrgeima tiitli ehk Raplamaa Aasta Tegu 2020 pälvis HooviOTT. Iganädalane kaubakohtumine Rapla keskel toob kokku tootjad ja tarbijad ning on võitnud inimeste südamed. Rabava Raplamaa poe hoov jäi õige pea väikeseks ja seejärel kolis algatus Rapla keskväljakule, kus neljapäeviti pakutakse inimestele võimalust endale head ja paremat soetada ning tuttavaid kohata. Algatuse eestvedajad on Janeli Säärits ja Anni Vahter.
Noored tööle
Ringreis nominentide tunnustamiseks algas päev hiljem ehk 20. novembril. Esmalt seati sammud Kehtna poole, kus tänukirjad anti üle kolmele nominendile. Esimene peatus oli Kehtna laululava juures. Nii palju kui võimalik toimus tunnustamine vabas õhus. Lisaks tänukirjale said nominendid ka lillekimbu, kotikese head ja paremat Rabava Raplamaa poest ning tordi, millega hiljem tunnustust tähistada.
Laululava juurde olid kutsutud Kehtna Kultuuriseltsi esindajad Anne Ummalas ja Sigrid Kalle-Vainola, keda tunnustati Kehtna vana aja päeva korraldamise ja laululava juurde kultuurihoidjate pinkide paigaldamise eest. Veel olid samasse kohta kutsutud Kehtna valla noorte volikogu esindajad videoprojekti „Meie noored ja kriisiaeg” korraldamise eest.
Kultuuriseltsi tragid naised ei ole ilmselgelt harjunud käed rüpes ootama. Nii leidsid nad võimaluse ootamise aega ikka kasulikult veeta ja rakendasid ka noored tööle. Laululavale lähenedes avanes seega lõbus vaatepilt noortest, kes kasisid harjaga laululava lehtedest puhtaks ja Anne ning Sigrid veeretasid hoiuruumist väikest lauda välja.
Kui plats oli pidulikuks hetkeks valmis seatud, saigi tunnustamine alata. RAEK-i esindasid Karin Ratas ja Jaune Riim. Tunnustatavatele räägiti, et sel aastal esitati 21 tegu, kelle seast tõi komisjon välja 13. Esimesena said tänukirja noorte volikogu esindajad Lisandra Tomson, André Ainsar ja Adele Zubov.
Noored olid sellisest tunnustusest väga üllatunud ning loomulikult rõõmustasid, et nende tegemisi ka kaugemal märgati. Tegid nad ju videoprojekti ikka pigem Kehtna valla jaoks.
Järgmisena said oma tänukirja Anne ning Sigrid. Naised oli lõbusas meeleolus ja tõdesid, et tunnustus oli üllatus. „On väga tore, et meid märgati ja me üritame sama tublid edasi olla,” ütles naerdes Sigrid. Anne lisas, et tegelikult on ju olulised just need asjad, mille eest tunnustus saadi. ”Need pingid andsid nii palju juurde sellele platsile. Hoopis teine tunne on siia tulla,” arvas Anne.
„Tegelikult on meil veel hästi palju ideid, mida edasi teha,” lisas Sigrid ning naised hõikasid välja, et järgmine vana aja päev on juba paika pandud ja toimub 21. augustil.
Hea on olla tunnustatud
Liikusime RAEK-i inimestega mõnisada meetrit edasi näitusemaja „Minevik” juurde, et tunnustada Kalju Laiapead selle rajamise eest. Kalju ei jätnud võimalust kasutamata natuke ka nalja visata ning uuris RAEK-i inimestelt, kas ta ehk tänukirja kahe asjaliku mehe vastu ei saaks vahetada. „See oleks nagu parem variant. Siis oleks kindlasti järgmiseks aastaks asi poole suurem,” arvas Kalju ja viipas näitusemajale.
Tunnustuse saamise kohta ütles Kalju, et on elus erinevaid ekstreemseid olukordi näinud ning tõi nende kohta ka mõned näited. Saadud tunnustus üleloomuliku situatsiooni mõõtu välja küll ei anna, kuid on sellegipoolest tore. „Ma ei lootnud midagi. Nagu Einar Laigna ütles, on julgel inimesel alati palju vaenlasi, kuid on ka sõpru, kes juurde tulevad, silma vaatavad ja käe pihku panevad,” arvas Kalju.
Päeva viimase peatuse tegime aga Kaereperes Valtu seltsimaja juures, kus meid ootas Anne Archipov. Konkursile oli ta esitatud Kaerepere külateatri pikaajalise vedamise eest. Nagu Anne kohe ka välja tõi, oli päev suurepäraselt valitud. Nimelt toimus reedel 25. ja viimane näitemängupäev „Külalava”. „Tõmbame joone alla,” lisas ta.
Ühtlasi toimus tol päeval ka ahjusooja raamatu esitlus, mille Anne on Külalava 25 aasta põhjal kokku pannud. Naine tõdes, et tänavu täitunud 100 aastat näiteringi on olnud talle koormaks õlgadel. „Ma tundsin, et seda tuleb kuidagi jäädvustada,” selgitas ta. Kevadine koroonakriis tõmbas aga energiast tühjaks. Sügise eel tuli jõud tagasi ja raamatukaante vahele talletati viimased veerandsada aastat.
Esmaspäeval nägi ajagraafik ette kohtumist MTÜ Riinimanda kooristuudio esindajatega Raplas skulptuuri „Riinimanda Helin” juures. Konkursile olid nad esitatud sellesama kuju rajamise eest. Skulptuuri juurde olid tulnud Valter ja Urve Uusberg, Pille Kuldkepp, Toomas Tõnisson ja Märt Mõtsnik.
Idee algataja Valter tõdes, et loomulikult on hea tunne olla tunnustatud. Seda enam, et kuju asub avalikul alal ja igasugune avalik tähelepanu toetab selle olemasolu. Valter avaldas lootust, et ehk kutsub see märkama ja paneb mõne inimese tunnustusest kuuldes ka tegelikus ruumis kujuga tutvuma tulema.
Urve rääkis kuju kõrvale traditsioonide loomisest. 1. oktoobril tähistati seal muusikapäeva, lauldes Veljo Tormise laule. „Ma ei tea, kas me suudame seda hoida,” mõtiskles ta. Mõni traditsioon võiks aga skulptuuriga kaasas käia küll. Ta tahtis ka välja tuua Toomase rolli mõtte toetamisel.
Toomas ise jäi oma rolli osas tagasihoidlikuks ja ütles, et mõte oli hea ning igati loomulik, et see ka valmis sai.
Panustamine kogukonda
Ringreis jätkus teisipäeval, kui tee viis meid Märjamaa Konsumisse, kus tunnustati Rapla Tarbijate Ühistut Märjamaa muusika- ja kunstikoolile kunstiklasside ehitamise eest. Meid võtsid vastu Rapla Tarbijate Ühistu juht Väino Sassi ja kooli direktor Maiu Linnamägi. Direktor mainis juba meie kohale jõudmise ajal, et kool on end ruumides mõnusasti sisse seadnud ja tunneb end seal hästi, mille üle tarbijate ühistu juhil oli vaid hea meel.
Tarbijate ühistu jaoks on erinevate kogukonda toetavate tegude tegemine pikemat aega oluline olnud. „Me teeme iga päev oma tööd ja vaatame, kuidas me saame kogukonnale kasulikud olla,” ütles Väino. Tema jaoks on pisut ootamatu, et nad sellega silma on paistnud. Samas lisas ta kohe, et tunnustust ei ole ju tegelikult kunagi küll ja on tore, kui märgatakse.
Ta rääkis, et tarbijate ühistu seisukoht on alati olnud, et võimekuse korral tahetakse kogukonda toetada. Selleks on juba kindlad traditsioonid välja kujunenud nagu näiteks erinevad kultuuri- ja spordisündmused. Ta lisas, et Raplamaa inimesed on poest oste tehes neile vahendeid andnud ja tarbijate ühistu annab seda natuke ka tagasi. „Kogukonna hoidmine on tähtis,” võttis ta kokku.
Kolmapäeval ootas meid ees kõige pikem sõit erinevate asukohtade vahel. Esimene kohtumine oli kokku lepitud umbes päikesetõusu ajaks Kuimetsa rahvamaja juures. Taevas oli kaunites toonides ja õhk ergutavalt värske. Just sama värske olemisega oli ka Rynaldo Puusep, kellega rahvamaja juures kohtusime. MTÜ Avatud Ühiskond sai tänukirja projekti „Rapla valla lastele arvutid!” korraldamise eest. Tänukirja vastuvõtmisel teatas ta rõõmsalt, et sai just sel hetkel alles teada, mille eest tunnustus tuli.
„Me oleme Raplamaal teinud hästi mitu projekti ja riigile teenust osutanud ja eeldasime, et tunnustus on pigem sellega seotud,” selgitas ta.
Seekordne tunnustus tuli aga tegevuse eest eriolukorra alguses, kui MTÜ aitas Rapla valla lastele vajalikke arvuteid ja internetiühendust tagada. Rynaldo ütles, et kõik Rapla valla õpilased, kellel arvutit vaja oli, selle ka said. Appi tulid ka ettevõtted, kes omalt poolt arvutikomplekte juurde andsid. Need pered, kes vajasid arvutit ka pärast distantsõppe lõppu, said need endale jätta. Noormees ei tee saladust, et tegemist oli kuluka projektiga. „Mõnda perekonda toetame siiamaani,” lisas ta.
Rynaldo esindab noorteorganisatsiooni, mis on Tallinnast sisse tulnud ja tegeleb peamiselt rahvusvaheliste noortevahetuste korraldamisega. Kuna tänavu rahvusvahelisi tegevusi ellu viia ei saa, on pööratud tähelepanu riigisisestele tegevustele ja maapiirkonda panustamisele. Asukoht tänukirja vastuvõtmiseks on sobilik. Nimelt ütleb Rynaldo, et organisatsioon on just soetanud endale rahvamaja naaberkinnistu koos vana laudaga. Plaan on see järgmise viie aasta jooksul korda teha. Mõtteid, mis hoones olla võiks, on juba mõlgutatud, aga neid on Rynaldo sõnul veel vara välja öelda. Ta küll lisab, et kindlasti saavad seal olulist rolli mängima kogukonna vajadused.
Järgmiseks sõidame Kohilasse, et tunnustada MTÜ-d Kohila Mõisakool ja MTÜ-d Miikaeli Ühendus mõisakooli algklasside maja ehitamise eest. Direktor Anu Nigesen tahab, et olulisest hetkest ka lapsed osa saaksid. Piduliku meeleolu loomiseks avavad nad oma koolimaja aknad, et sealt õuel seisvatele külalistele kadripäeva puhul laul esitada. Laste säravate silme ees antakse direktorile tänukiri üle.
Direktor loodab, et peamiselt jääbki tunnustus just koolis õppivatele lastele meelde ja südamesse. Ja tänu sellele oskavad nad suureks kasvades ka hinnata ja hoida oma armsat koolimaja.
Päeva viimane sihtpunkt on Juurus OÜ Harviker, keda tunnustatakse eritiitliga Kodanikuühiskonna toetaja 2020. Tunnustuse võtab vastu ettevõtte juht Siiri Tamm.
Loomulikult on ta meelitatud märkamisest, aga lisab, et suurim üllatus selle juures on tähelepanu just kodanikuühiskonna toetamise eest. Selline tiitel annab indu juurde ka edaspidi toetada. Omalt poolt tahab ta aga tänada Raplamaa ettevõtlike naiste ühendust, kes alati tähele panevad ja tunnustamisele esitavad. On ainult pisut kurb, et sel aastal pole võimalust kõikide nominentide ja aasta teo tiitli saanutega ühes ruumis koos olla ja tähistada.
Tugevate jalgadega lapsed
Nominentide tunnustamisele tõmmati joon alla neljapäeval. Esimene kohtumine toimus Rabava Raplamaa poes, kus tunnustati kahte tegu. MTÜ Väärt Raplamaa Toode sai tänukirja Rapla KEK-i avatud uste päeva korraldamise eest. Koos Ain Mihkelsoni ja Marko Aleksejeviga tunnustati sama MTÜ-d ka Raplamaa rabade päeva korraldamise eest.
Rikka Toman, Siret Jakobson ja Triinu Simkin olid kõik suurepärases meeleolus ja võrdlesid naljatamisi tänavust aastat sarisünnitamisega. Kuigi erinevaid ideid on ka varem olnud, on just tänavu paljud neist ka ellu viidud. „Sünnitame siin tugevate jalgadega lapsi,” naljatas Rikka. Esimene lapsuke ehk hooviOTT, kes samuti just poehoovist alguse sai, on juba iseseisvaks saanud ja pesast välja lennanud.
Naised julgustavad Raplamaa tegusaid inimesi ikka poe uksest sisse astuma ja oma ideid jagama. Just sedasi tegi ka Ain Mihkelson, kes käis välja mõtte rabade päev korraldada. Ain ise on tagasihoidlik ja leiab, et talle on tänukiri ilmaasjata antud, sest tema kõrval seisvad naised tegid suurema töö ise ära.
Naised jällegi jäävad seisukohale, et kuigi nad olid logistiliselt igati abiks, pole nad matkajuhid ja inimesi ise metsa viia ei saa. Selleks on siiski vaja neid, kes häid mõtteid välja käivad ja siis ka ellu viivad.
Selge on see, et mõlema tunnustuse pälvinud teo taga on terve meeskond ja inimestevaheline koostöö. Rikka sõnul oli rabade päeva suurimaks kingituseks Marko Aleksejevi sõnad, et Raplamaa hoiab ühte ja igaühte. Need on tema loal ka Rabava Raplamaa tunnuslauseks saanud.
Tänavuse aasta teo tunnustamise viimane kohtumine leidis aset Raplamaa haigla ees. Tänukiri antakse üle Carl Puccile Raplamaa toidusilla aktsiooni vedamise eest. Mees oli märkamise üle väga üllatunud, sest arvas, et mitte-eestlased sellise tunnustuse osaliseks ei saa. Ta loodab, et suurim kasu märkamises on just teiste kogukonnaliikmete inspireerimine sarnaseid ettevõtmisi ellu kutsuma.
Pärast viimase tänukirja üleandmist ongi selleks korraks konkurss lõppenud. Kahtlemata kujunes see tavapärasega võrreldes teistsuguseks. Nii mõnigi tänukirja saaja väljendas kurbust, et ühisüritus tuli ära jätta. Samas tuleb tunnistada, et see oli hea viis tunnustatavaid ehk veidi teise nurga alt näha. Saime me ju kõigil ise külas käia ja põgusalt piiluda keskkonda, kus need tunnustust väärivad head mõtted on sündinud ja ellu viidud.
Aasta teo nominendid:
MTÜ Avatud Ühiskond – projekti “Rapla valla lastele arvutid!” korraldamine
Tegu on ajendatud sellest, et õpilased pidid jääma distantsõppele ja selgus, et mitte kõikidel peredel ei ole võimekust oma laps või lapsed panna kodus arvuti taha õppima. MTÜ Avatud Ühiskond initsiatiivil annetati Rapla valla abivajajatele enam kui 20 arvutikomplekti. Abivajajad leiti nii Facebooki vahendusel kui ka koolide ja Rapla vallavalitsusega suheldes. Lisaks pakkus MTÜ võimalust saada tasuta ruuterid ja internet, see teenus saavutati kokkuleppel Teliaga. Terve eriolukorra vältel toetasid ühingu liikmed õpilasi õppetöös osalemisel ning nõustasid ka õpetajaid, kuidas digivahendeid kasutada.
MTÜ Kohila Mõisakool ja MTÜ Miikaeli Ühendus – Kohila Mõisakooli algklasside maja ehitamine
MTÜ Kohila Mõisakool ja MTÜ Miikaeli Ühendus eestvedamisel taastati Kohila mõisa tall-tõllakuur. Kohila mõisakooli algklasside hoones asuv saal avab uusi võimalusi ka Kohila kultuurielule. Saalis on hea akustika ning sobiv keskkond kontsertidele või muudele üritustele. Kahtlemata on kõige kergemini hoomatavam ja käega katsutavam see vaade, et üks ülimalt kurblik ja mahajäetud hoone on tõusnud tuhast ning saanud imekauni välimuse ja sisu.
Rapla Tarbijate Ühistu – kunstiklasside ehitamine Märjamaa muusika- ja kunstikoolile
Tänu Rapla TÜ-le on Märjamaa muusika- ja kunstikooli kunstiõpilastel võimalus süveneda kunstimaailma saladustesse avarates, valgetes, soojades ruumides; kõik õpetajad saavad töötada ühel ajal (seda võimalust väikeses Pihlaka tn majas polnud). Ehitati kolm klassiruumi, garderoob ja abiruum, kus on tualetid, kraanikausid, kapid töövahendite hoidmiseks, paberite ja valminud tööde riiulid. Lisaks on kunstikoolil kasutada avar fuajee, kuhu paigaldati riputussüsteemid tööde eksponeerimiseks, ning soojade ilmadega võimalus kasutada avarat välirõdu. Ruumid remonditi TÜ kuludega.
MTÜ Riinimanda Kooristuudio – skulptuuri Riinimanda Helin rajamine
Riinimanda Helina skulptuur püstitati Rapla noorte muusikakultuuri kiituseks ja muusikatraditsiooni jätkumiseks. See noodikirjades kera turvab oma südames helisevat tuulekella, olles õnnestunud sümbol noorte muusikalise loovtegevuse ilule ja hingele.
MTÜ Väärt Raplamaa Toode, Ain Mihkelson, Marko Aleksejev – Raplamaa rabade päev
Raplamaa rabade päev on uus idee, mille püüdsid õhust kinni meie kohalikud matkajuhid eesotsas Ain Mihkelsoni ja Marko Aleksejeviga ning “lõid lauale” Rabava Raplamaa (Väärt Raplamaa Toode MTÜ) eestvedajate juures, keda korraldajatena appi paluti. Ühise mõttetöö tulemusel vormiti uus traditsiooniline üritus, millele anti sisendiks mõte: “Saagu sellest sama kuulus või kuulsamgi ettevõtmine, nagu on Hiiumaa kohvikute päev!” Raplamaa rabade päev 2020 osutus väga edukaks ja hingekosutavaks ürituseks, mille tulemusel õhati nii mitmeski sotsiaalmeedia postituses, et saadi 11 rahulolupunkti 10-st või “milleks sõita Aasiasse puhkama, kui meil on Raplamaa rabad!?”
Anne Archipov – Kaerepere külateatri pikaajaline eestvedaja
Anne Archipovi tegevusega on sel aastal seotud mitmed märkimisväärsed daatumid: piirkonna näitemängutraditsioon 100, Annel draamaõpet koolis-kogukonnas 53 aastat, Külalava 25, näitetrupp Anderaasuke 10+! Anne lõpetab Külalavaga ja veab sel aastal näitemängu 100. aastapäeva sündmusi (kogu riigile suunatud konverents “Külateater seob põlvkondi”; ilmunud on trükis). Anne tegevus on olnud magnetiks, et rahvas ja kogukond koonduks kultuurimajja (näitlejad ja publik, abilised ja toetajad).
Kehtna Kultuuriselts – Kehtna vana aja päev ja kultuurihoidjate pingid Kehtnas
Kehtna Kultuuriselts näitas sel aastal kohaliku kultuurielu kõrget taset. Alles 2018. aastal avatud Kehtna laululava ette paigaldati pingid. Mitte tavalised, vaid väärikad nimelised pingid, mis pühendatud kogukonna kultuurihoidjatele: konkreetsetest isikutest ja ettevõtetest kuni laiemalt erinevate valdkondade traditsioonide viljelejateni. Lisaks sellele viidi läbi juba teine Kehtna vana aja päev, kus osalejatel oli võimalus tutvuda möödunud aegade tavade ja kommetega.
Kalju Laiapea – näitusemaja “Minevik” rajamine ja avamine
Kehtna vana aja päeva raames avati ka üks sisukas näitusemaja. Kalju Laiapea alustas 1974. aastal hobutööriistade ja talutehnika kogumist ja vormis oma uhke kollektsiooni sel aastal näituseks Kehtna mõisapargis asuvas härjatallis-näitusemajas “Minevik”. Tegemist on püsiväljapanekuga, mille korrastamine ja arendamine on Kaljul samuti plaanis.
Kehtna valla noorte volikogu – videoprojekt “Meie noored ja kriisiaeg”
Noorte volikogu märkas kevadel, et eriolukord puudutas ka noorte elu. Tavapärasest sotsiaalsusest ja õpiharjumustest ilma jäetud noored olid isoleeritud oma kodudesse. Noorte volikogu haaras võimalusest noortesse positiivsust süstida ja viis läbi energilise videokampaania. Videotes figureerisid Kehtna vallaga seotud noored, kes pajatasid, kuidas eriolukord nende elu mõjutab. Mis kõige tähtsam – noored näitasid eeskuju, kuidas isolatsioonis kergelt tekkivale masendusele vastu panna. Projekt pälvis sihtrühmalt üle ootuste palju kiitvat tähelepanu ja tunnustuse ka Kehtna vallavolikogult (aasta noorsootöö tegu 2020). Tegemist on vahva kodanikuaktiivsuse ilminguga ja eriliseks muudab selle just noorte endi tegevustahe.
Carl Pucci – Raplamaa Toidusild
Kevadel, eriolukorra aegu, sulgesid paljud asutused ja ettevõtted oma uksed ja inimesed jäid koju. Et näidata tänulikkust eesliinitöötajatele ning toetust kohalikele söögikohtadele, algatas Carl Pucci “The Meal Bridge” aktsiooni Raplas. Annetajate toel telliti kohalikest söögikohtadest toidud ning jagati neid erinevate valdkondade eesliinitöötajatele – Raplamaa Haigla personal, hooldekodude elanikud ja töötajad, päästeametnikud ja apteegitöötajad. Nii said nt Pargi Restost tellitud 50 toidukorda Raplamaa Haigla töötajad või Reelika Köök ja Kook OÜ võileivatordid ja koogid apteegitöötajad. Eastern Outback`i eined läksid abivajajatele Kehtna vallas.
MTÜ Väärt Raplamaa Toode – Rapla KEK-i avatud uste päev
Sel sügisel avati üheks päevaks endise Rapla KEK-i hoone uksed. Hoone tutvustamiseks viisid päeva jooksul ringkäike läbi arhitektuuriajaloolased ja muinsuskaitsjad. Kuulda sai kontorihoone ehitamislugu ning seda, millise arhitektuuriväärtusega hoone näol tegemist.
Lisaks võisid külastajad vaadata filmi hoone arhitektist: “Ehituskunstnik Toomas Rein”. Avatud oli Nostalgia-KOHVIK ning esinesid peotantsijad ja Siiri Sisask.
Kohapeal koguti inimeste mõtteid, ideid ja soovitusi, millisena näeksid nemad hoone rolli kohalikus elus. Enim pakuti spaad, vallamaja, muusikakooli, raamatukogu ja kunstikooli.
OÜ Harviker – Kodanikuühiskonna toetaja 2020
Paljude aastate jooksul on Harviker OÜ toetanud nii Rapla maakonnas kui ka väljaspool maakonda Eestile olulisi kultuuri ja spordiga tegelevaid vabaühendusi. Lisaks rahalisele toetusele lööb Siiri Tamm aktiivselt kaasa mitmes korraldustiimis ning aitab igati kaasa oma hea nõuga. OÜ Harviker panus kodanikuühiskonna toetuseks on olnud märkimisväärne. Seetõttu otsustas komisjon neid tunnustada “Kodanikuühiskonna toetaja 2020” tiitliga.
