Sel aastal on hundid lambajahil käinud kõige agaramalt Raplamaal. Huntide arvukuse vähendamiseks peetakse hundijahti.

Kuu aega väldanud hundijahi käigus on maha lastud kolm hunti. Neist hiljutisem juhus oli Ohulepa külas, kui üksik hunt sattus juhuslikult põdra ajujahi ringi. „Andsin raadios teistele teada, et hunt on ajujahis sees,” meenutab jahimees Valdu Reinaas. Hundi märkamise koht jääb umbes viiesaja meetri kaugusele lambalautadest.

Hundile on Reinaas varemgi kogemata peale sattunud, aga jahimehe sõnul on hunti raske tabada. Ta on valvas loom ning ei lase end naljalt püüda. Hiljutisest kokkupuutest räägib Reinaas, et märkas hunti 35 meetri kaugusel paksus võsas. Hunt jäi kännu taha seisma, tükk aega ei liikunud ning lõpuks liikus puu varjus eemale. Jahimees andis teistele raadio teel teavituse edasi ning lõpuks saadi hallivatimees kätte.
Hambaproov selgitab välja looma täpse vanuse. Reinaas hindab vaatluse põhjal, et tegemist võis olla umbes 2,5-aastase üksiku isase hundiga. Rohkem hunte nad selle jahi käigus ei täheldanud. Sellest järeldatigi, et tegemist oli üksiku hundiga, kes tõenäoliselt piirkonnas lambaid murdis.

Raplamaal huntidega muret jagub. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi teab rääkida, et Raplamaa on käesoleval aastal olnud hundi poolt lambakasvatusele tekitatud kahjudega kogu Eestis kahjuks esirinnas: „Maakonnas on Keskkonnaametile teadaolevalt seni (1. detsembri seisuga) murtud vähemalt 416 lammast. Nendele lisaks on rünnete käigus vigastatud veel sadakond looma. Kogu Eestis on hundid 2020. aasta jooksul murdnud vähemalt 1020 lammast.”

Kuu jagu väldanud hundijahi käigus on Raplamaal kütitud kolm hunti: Märjamaa, Haimre ja Palamulla jahipiirkonnas. „Kokku on esimeses osas eraldatud hundi küttimise limiidi käigus Rapla maakonna eri piirkondades esialgu võimalus küttida kuni 67 hunti (maakond jaguneb viie hundiohjamisala vahel – Harju, Järva, Lõuna-Läänemaa, Rapla-Pärnu ja Lääne-Pärnumaa. Vt kaarti). Hundijaht kestab 1. märtsini, seega on huntide arvukuse vähendamiseks veel piisavalt võimalusi,” selgitab Talvi.

Lambaid hakkab Talvi sõnul korduvalt murdma hunt või nende kari, kui selleks on antud võimalus ja seda võimalust saab jätkuvalt ilma karistuse ja riskita kasutada. „Raplamaal kujunesid erinevatel põhjustel käesoleval aastal välja just sellist saagi hankimise viisi eelistavad nuhtlusisendid,” ütleb ta.

Peaspetsialisti sõnul olid paljud korduvate rünnete käigus kahju saanud lambakarjad ümbritsetud 3-4-liinilise madala elektrikarjusega. „Suurkiskjate eest kaitsmiseks on aga tõhusad korralikult paigaldatud, vähemalt 1,2 meetri kõrgused 5-liinilised elektrikarjused, mille madalaim traat on maapinna lähedal ehk kuni 20 cm kõrgusel,” toob ta välja. Kindlust lisab Talvi sõnul veelgi, kui kasutatakse korralikult töötavaid karjavalvekoeri: „Pingutatud ja pingestatud kiskjatõrjeaia ning karjavalvekoerte kasutamine aitavad kiskjaründeid ära hoida. Ööseks soovitame korduva ründe alla sattunud loomad ajada lauta või väiksemasse suletud öö-aedikusse hoonete vahetus läheduses.”

Üksikult talude läheduses hulkuvad hundid võivad tunduda hirmutavad ka metsas jalutajatele. Jahimees Valdu Reinaasi hinnangul oleks see äärmiselt rumal juhus, kui hunt inimest ründaks. Tema sõnul ründavad hundid inimesi valdavalt siis, kui nad on kas vigastatud või marutaudis. „Hunt pigem ikka jookseb eemale,” ütleb ta. Raplamaal on küll 1980. aastast teada üks juhtum, kui hunt ründas inimesi Mahtra külas. Reinaas ei tea täpselt, kas hunt oli marutaudis või mitte, aga võib arvata, et oli.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare