-1.2 C
Rapla
Reede, 26 nov. 2021

Aasta tegu 2021 nominendid

Taas on kätte jõudnud aeg esile tõsta kõige eredamaid sündmusi, mis Raplamaal aasta jooksul toimunud. Aasta tegu 2021 tunnustamine leiab aset 23. novembril Laukataguse puhkekülas. Selles lehenumbris tutvustame kõiki nominente.

Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts, pikaajaline tegevus vabatahtlike päästjatena
15. aprillil tunnustas siseministeerium siseturvalisuse vabatahtlike rühmi ning Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts pälvis tunnustuse „Aasta vabatahtlik päästekomando”.
Veljo Vilbase juhtimisel on Lokuta tuletõrjeselts tõusnud riigi parimaks vabatahtlikuks päästeüksuseks. Vanadest garaažiboksidest on kujunemas esinduslik päästehoone. Jätkuvalt tegeletakse Lokutal noorte väljaõppega ja seda juba 18 aastat. Aktiivselt võetakse osa tuletõrjevõistlustest ja aidatakse neid korraldada. Tõsiselt panustatakse kogukonna turvalisusse. Ükski piirkonna külaüritus ei möödu pritsumeeste osavõtuta. Kiirema arengu saavutamiseks tehakse koostööd Saksamaa Ramstein-Miesenbahi vabatahtliku päästega.

MTÜ Raplamaa Lasterikkad, lasterikaste perede suvepäevad 2021
Raplamaa Lasterikkad toimetavad tavapäraselt toiduabiga, millest saab abi ligi 100 suurperet. Kõige selle kõrvalt leiti aega ja energiat korraldada möödunud suvel ka suvepäevad, milletaolist ei ole Eesti erinevad analoogsed ühendused korraldanud mitte kunagi. Üritusel osales ca 300 inimest. Tegevusi jagus suurtele ja väikestele ning rõõmu ja rahulolu jagus veel pärast üritustki paljude osalejate südamesse.

MTÜ Kohila Jalgpallikool, Kohila Läänekalda spordiväljakud
Kohila alevis on olnud suur puudus välispordiplatsidest, kus saaks palli mängida eri vanuses vallainimesed. MTÜ Kohila Jalgpallikool kirjutas Leaderi programmi projekti ning saigi toetust multifunktsionaalse spordiväljaku ehitamiseks. Nüüd, 2021 oktoobris, valmisid uhked ning nüüdisaegsed spordiväljakud, mille hulgas kunstmurukattega jalgpalliplats ja korvpalliplats. Väljakul on ka valgustus, mis võimaldab väljakuid kasutada õhtuti ning aastaaegadel, kui päevavalgust on vähem.

Ülle Laasner ja Õie Kopli-Mäekivi, Rapla ÄKK 2021
On inimesi, kes teevad nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ülle Laasneri ja Õie Kopli-Mäekivi puhul seda öelda ei saa. Seepärast küsitakse tihti: kas see mitte tema töö ei olegi? Nemad teevad rohkem kui vajalik ja niipalju kui võimalik. Üks neist tegemistest oli eelmisel aastal esmakordselt ja sel aastal juba teist korda toimunud ÄKK. Suure südamega organiseeritud ning olulise mõjuga sündmus Rapla maakonnas. Mis on veel olulisem ohutusõppusest, kus haridustöötajad saavad juurde uusi teadmisi erinevatest ohuolukordadest. ÄKK on parim näide valdkondadeülesest koostööst ja vabatahtlikust panusest. Meie maakonna eeskujul võis sarnaseid ettevõtmisi leida ka Jõgeva- ja Läänemaal.

MTÜ Nurtu Kool, Nurtu koolimaja taastamine
Kohaliku rahva seas säilinud mälestused kinnitavad, et Nurtus aitasid kooli asutamise mõtet tolleaegse Vigala kirikuõpetaja Carl Eduard Harteni juures kinnistada mõned erksamad Nurtu taluperemehed, kes olid kirikuõpetaja lugupidamise võitnud ja osalesid koguduse elus. C. Ed. Harteni kaudu kandus mõte edasi mõisaomanikuni ja koolitööga tehti algust 1842. aastal. Kui palju lapsi esimesel sügisel Nurtus koolipinki istus, pole teada.
Viimases majas, kus oli aastakümneid kool, on nüüd asutud taas toimetama, et maja kogukonnale tagasi anda. Suures kahekordses palkmajas on kunagi käinud palju noori kohalikke koolis, raamatukogus, velskripunktis jne… See, et on võetud eesmärgiks taastada maja kunagine hiilgus ja selle läbi edendada maakonna kaugemas nurgas külaelu, on kiiduväärt tegu.

Kristi Luik, raamat „Meie kooli lugu“
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi juubeliks tehti kooli juubeliraamat “MEIE kooli lugu RTG 75”, paraku sai sellest saatuse tahtel ka kooli lõpuraamat, sest kooli tegevus lõpetati 31.08.21. Üks väärikas kool sai selle raamatu näol ka väärika lõpu. Koostaja on Kristi Luik, ajaloo osa aitas kokku panna Ants Tammar ja kirjastaja oli OÜ Rajakaar.
Raamatu ülesehitus ei ole päris tavapärane, aga on väga hästi mõeldud, alguses on nagu ikka ajalooline pool, teine osa on aga väga omapärane just sellepärast, et tavapäraselt on siis vilistlaste ja õpetajate meenutused, kuid selles raamatus on arvukalt fotosid, mis ilmestavad neid sündmusi, milles üheskoos osaleti. Raamatu lõppu on jäetud ka autogrammide või märkmete jaoks ruumi.

Tõnis Tõnisson, raamat „Kildudest korjatud“, ning Aare Hindremäe raamatu fototööd
422-leheküljelise raamatu alge viib aastasse 1996, mil 27. augustil ilmus maakonnalehe lisas Koduloolane Tõnis Tõnissoni artikkel 1941. aastal toimunud Rapla lahingutest. Artiklist kasvas välja aasta kestnud järjejutt Nädalise vahel 2011-2012. Möödus veel 10 aastat ja materjali oli kogunenud juba ühe raamatu jagu. Raamatu esitlus sattus täiesti juhuslikult 27. augustile 2021. Seega raamat, mida kirjutati 25 aastat.
Kunagi varem ei ole 1941. a Suvesõja sündmusi käsitletud nii süsteemselt, uuritud arhiivimaterjale ja kogutud fotosid ning meenutusi, mis seotud tänase Raplamaa territooriumiga. Mitmed materjalid ja fotod näevad trükivalgust esmakordselt. Raamatu lisas on Kohilast pärit mehe Aleksander Kaalu mälestused 1941. a sündmustest Raplamaal. Neid hakkas mees kirja panema 1968. a Austraalias ja mitme vahendaja kaudu jõudis käsikiri raamatu koostajani.
Väärtuslik on raamatus sisalduv fotomaterjal, mille kogus eraannetajatelt, muuseumitelt ja arhiividest kokku Aare Hindremäe, lisades sinna ka oma kogus olevad fotod. Aare Hindremäe panus on ka raamatu väljaandmiseks toetajate leidmine.

Ants Tammar, raamat „Rapla kahe koolimajaga kooli lugu“
Raplamaa vanima ja suurima keskharidusasutuse ajalugu käsitlev mahukas (608 lk) kogumik kajastab Rapla hariduselu kujunemist ja arengut enam kui poolteise sajandi jooksul. Teose teeb väärtuslikuks põhjalik sissevaade kohaliku kogukonna võitlusele koolihoonete ehitamise ja keskkooli rajamise eest 20. sajandi esimestel kümnenditel. Raamatu põhirõhk on Rapla keskkooli ja gümnaasiumi (1935-2018) tegevuse kirjeldamisel.
Trükise koostaja on läbi töötanud sadu dokumente, artikleid, arhiivimaterjale, kogunud mälestusi ja fotosid ning tulemiks on esinduslik väljaanne. Raamat on kolmas osa Ants Tammari koostatud Raplamaa hariduselu kajastavas triloogias. Varasemad köited on Kohila ja Märjamaa gümnaasiumi ajaloost aastaist 2015 ja 2016.

Sten-Olle Moldau, muusikaalbum „Rapla“ ja videod
Kui riburadapidi tulevad Rapla poisid, siis võib ka luuvarrest tulla pauk. Umbes nii see vist oli… või siis teistpidi… mis siis? Kõik, kes on kursis Sten-Olle muusikaga, teavad, et midagi tavalist sealt oodata ei ole. Ja nii on üpris tavaliselt ebatavaline ka see, et ta võttis kätte ja tegi albumi, mille nimeks sai Rapla. Ei olnud raadiojaama, mis poleks mõnda plaadi lugu mänginud. Kõik, kes seda muusikat kuulanud on, kirjeldavad Sten-Olle muusikat kui väga filmilikku ning erilist.
Enne tervikalbumit ilmus albumilt 5 singlit digitaalselt koos muusikavideotega, mis kõik näitavad Raplat, Raplamaad. Koos füüsilise plaadiga lansseeriti eritellimusena disainitud Rapla linna kaart, kus on märgitud Sten-Olle jaoks tähtsamad kohad Raplas, millega on seotud ka albumi lood. Komisjoni liikmed nimetasid „Rapla“ plaadi ilmumist suurepäraseks turundusteoks meie kodupaigale ja inimestele.

MTÜ Märjamaa Disc Golf, Eesti paarismeistrivõistlused discgolfis
Märjamaa discgolfiklubi Easy4 on teinud mõne aastaga Järta tervisespordikeskuses asuvast discgolfipargist ühe paremini hooldatud raja Rapla maakonnas. Nad on töötanud selle nimel, et Järta discgolfipargis saaksid toimuda Eesti mastaabis suurvõistlused. Järta tervisespordikeskuses toimus 17.–19. septembril Eesti discgolfi hiidude mõõduvõtt, Eesti paarismeistrivõistlused 2021 (EPMV21), mis kuulub Eesti Discgolfi Liidu (EDGL) võistluskalendrisse.
Suurvõistluse läbiviimiseks tuli osaleda paarismeistrivõistluste korraldamise konkursil, kus MTÜ Spordiklubi Vunk ja Märjamaa discgolfiklubi Easy4 suutsid oma visiooni ja meeskonna töökusega alaliitu veenda ja võistluste läbiviimine usaldati kahele peaaegu tundmatute juhtidega klubile. Kokku osales võistlustel 339 unikaalset mängijat, kes omakorda moodustasid reedesel võistluspäeval 96 paari ja laupäeval-pühapäeval 103 võistlejate paari.

Inna Laanmets ja Marika Jahilo, Kohila paberivabriku uus elu
Kohila paberivabrik on tühja ja elutuna seisnud viimased 20 aastat. Inna Laanmets ja Marika Jahilo alustasid koostöös eraomanikuga 2021. aasta kevadel esimese ruumi korrastamist, et luua näitusepind suvel Kohilas toimuvate rahvusvaheliste keraamika- ja keskkonnakunstisümpoosionite taieste eksponeerimiseks. Kogukonna abiga koristati ruum metalli- ja plastijäätmetest, paigaldati uus uks ja elektrisüsteem.
Näitusesaalis toimusid keraamikasümpoosioni avaüritus ja palju muud. Rahvale oli avatud pop-up kohvik, mille tulu läks paberivabriku fondi. Suure publiku- ja meediahuvi tõttu pikendati näituse lahtioleku aega terve kuu võrra, et kõik huvilised saaksid seda külastada. Kokku külastas ekspositsiooni augustikuu jooksul mitusada inimest ja arvukalt ajakirjanikke. Näitusesaali jäi kaunistama Küprose kunstniku Elysia Athanatose “Kookon”, mis oli loodud spetsiaalselt seda konkreetset ruumi ja selle proportsioone silmas pidades.
Teised, samuti paberivabrikust inspireeritud kunstiteosed on praegu keraamikahoidlas.
Näitusesaali vastu on juba huvi tundnud Fotografiska, et kasutada seda edaspidi satelliitpinnana. Hetkel on Fotografiskas üleval Soome Instituudi korraldatud Kohilaga seotud fotokunstniku Elina Simoneni tööd. Just Simoneni hiigelsuur fotopannoo paberivabriku esisel oli möödunud aasta keskkonnakunstisümpoosioni kogukonnaprojekt, millega talletati ja portreteeriti vabriku kümne staažika töötaja lugu.

Katrin Klaebo, maanaistepäev „Kartulid ja jõhvikad“
Mitmel pool Eestis on ammu tähistatud maanaiste päeva ja Katrin Klaebol sündis mõte teha sama sündmus Raplamaal. Maanaiste päev sai alapealkirjaks „Kartulid ja jõhvikad” ning oli pühendatud toidule ja toiduga seonduvale. Esinejad olid talupidajad, loomakasvatajad, tõuaretajad, noored naised, kes ei põlga rasket talutööd. Psühholoog ja pereterapeut rääkis sellest, kuidas naisena oma tööelu ja pereelu sujuvalt kombineerida. Räägiti talupidamisest, rahast, laenamisest ja naise keha füüsilisest vormis hoidmisest ning toitumise tasakaalukusest. Päeva lõpetas väga meeleolukas ühislaulmine ja karmoškamuusika. Sündmusel pakuti traditsioonilist kartulivorsti ning jõhvikatest magustoitu.

Alar Lepikult, Ingliste discgolfi rada
Alar Lepikult on kogukondlikult aktiivne inimene ning panustanud rohkem, kui temalt oodatakse. Alar on Raplamaa elanikest üks järjepidavamaid ja aktiivsemaid discgolfi edendajaid. Ta korraldab iga nädal võistlusi, mis pakuvad võimalusi kõikidele maakonna discgolfi mängijatele enda oskuste realiseerimiseks. Tema eestvedamisel pandi Ingliste külla üles uus rada, mida juba aktiivselt kasutatakse. Raja valmimisel saadi ka toetust kohaliku omaalgatuse programmist. 25. septembril toimusid külas Alari juhtimisel Raplamaa meistrivõistlused. Täna hooldab Alar ise oma vahenditega rada ning näeb vaeva selle nimel, et seda kasutataks aktiivselt. Alar pälvis Kehtna valla aastapäeval tiitli “Aasta tegija 2021”.

MTÜ Wäega Wärk ja Eve Burmeister, Wäega Wärgi pärimusmaja
Raplamaa on rikas oma pärimuste poolest ning on igati auväärne tõdeda, et aset on leidnud Pärimusmaja loomine. 2021. aasta alguses valmis Märjamaal Wäega Pärimusmaja Leaderi programmi ja Märjamaa vallavalitsuse toetuse abiga, samuti toetajate, sõprade ja omavahendite abil. Maja valmimiseks korraldati talguid ja heategevuslikke kontserte. Talgute ja abilistega tehti haljastust, külvati muru, lammutati vana aed ja tehti uus, istutati 100 elupuust hekk, paigaldati kärgbetoonist tee. Valmimas on maakelder. Maja sisustamisel restaureeriti ise mööblit.
MTÜ Wäega Wärgi nime taha on koondunud seltskond käsitööhuvilisi ja see pakub erinevaid koolitusi ja laagreid, teeb käsitööringe ja õpitubasid kõikidele soovijatele.

Märjamaa lasteaed Pillerpall, madalseiklusrada lastele
Lapsepõlves pannakse alus lapse kehalise aktiivsuse kujunemisele. Kehaline aktiivsus soodustab lapse igakülgset arengut ja terve eluviisi kujunemist. Pillerpalli Karikakra rühma lapsed pidasid kevadel 2021 maha mõttetalgud, kus selgus, et nende lasteaiahoovile on vaja luua seiklusrada. Mõttetalgud filmis üles õpetaja Debi Tammaru.
Õppealajuhataja Astrid Tamman leidis võimaluse Hooandja platvormi kaudu. Üleskutse projekti toetada saadeti ka lasteaia lapsevanematele, Märjamaa valla Facebooki gruppi ning valla ja lasteaia kodulehekülgedele. Lisaks pöörduti kohalike ettevõtete poole. Hooandjas õnnestus vajaminev summa kokku koguda 19. juuliks. OÜ Seiklusring alustas raja ehitamisega augustis ning 14. oktoobril 2021 avati seiklusrada, mis on laste seas väga hästi vastu võetud.

MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival, stipendiumifond „Raplamaa noor muusik“
Tänavu kevadel oli võimalik osaleda esmakordselt konkursil “Raplamaa noor muusik”, millest võttis osa 29 õpilast Rapla muusikakoolist, Märjamaa muusika- ja kunstikoolist, Kohila koolituskeskusest, Kehtna kunstide koolist, Kaiu muusikakoolist ja Juuru EVK huvikoolist. Konkurss toimus kahes vanusegrupis, 7-11-aastased ja 12-18-aastased ning osalema oodati kõikide muusikaerialade õpilasi. Stipendiumifondi on asutanud 2021. aasta kevadel Piret Minni mälestuseks tema perekond, MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival ja MTÜ Muusikute Täiendõppe Keskus (Muusikute fond PLMF).
Fondi loomise eesmärk on konkursi “Raplamaa noor muusik” võitjate rahapreemiaga toetamine ning Raplamaa muusikaõpilaste igakülgne toetamine oma ande edasiseks arendamiseks. 26. juunil kuulutati Rapla kirikumuusika festivali avakontserdil välja Raplamaa noor muusik 2021. Grand Prix’ pälvis vanema vanuserühma võitja viiuldaja Triin Pihlap Rapla muusikakoolist, õpetaja Tekla Tappo.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised