Maidla mõis ehk Maidla nature resort

Suured teod saavad alguse julgetest otsustest ja tahtest edasi liikuda ka siis, kui teiste jaoks tundub eesmärkide seadmine või saavutamine vahel võimatu. Veel eelmise aasta alguses seisis kunagi lastekoduks olnud Maidla mõisakompleks tühja ja hüljatuna.
Seitse aastat ootamist tasus end aga ära, sest mõisa ostis riigi oksjonilt start-up’ide maailmas tuntud ettevõtja ja investor Ragnar Sass, kes kaasas meeskonda Susanne Orgi ja Marek Murumetsa, et hakata Maidlast kujundama looduskuurorti ehk Maidla Nature Resort’i, nagu nüüd kompleksi nimi on.
Suve alguseks oli meeskonnal kaugem eesmärk selge, Maidlast peab saama peatuspaik loodust armastavale (välis)turistile, maailmatasemel majutuse ja elamuspaketiga, mis on ühtlasi värav avastamaks ülejäänud Eestit. Kuid väga kindlat plaani eesmärgini jõudmiseks meeskonnal alguses ei olnudki. Esmalt korraldati mõningaid väiksemaid üritusi (keraamika-, jooga-, fotokoolitus), et paik juba inimestele avatud oleks.
Olles inspiratsiooni saanud Rootsi ja Eesti puuhotellidest (Treehotel), hakkas Susannel tekkima mõte luua midagi sarnast Maidlasse. Minimajade kontseptsioon kogub populaarsust kogu maailmas, ent metsa ehitamise asemel tuli Maidla puhul mõte need sohu püsti panna. Selliseid puid, mille otsa saaks midagi ehitada, ei olnud, seega tuli asi lahendada vaiadel. Koht, mis modernse minimaja, Nature Villa jaoks valiti, on Keila jõe ja kunagise Maidla jõe vahel. Sealne pinnas on pehme ja kevadisel ajal lausa üle ujutatud, nii et maja tuli ehitada kuue meetri sügavusele paigutatud vaiade peale. Heas mõttes hull idee leidis arhitektuuribüroost b210 mõttekaaslase Mari Hundi näol, kes hiljem kaasati ka kunagise teenijatemaja renoveerimistöödesse.
11 kuud hiljem on uue hingamise saanud teenijatemaja ja õuepealne kuur ning loodusenautlejaid ootav Nature Villa on valmis saanud. Selleks, et kõiki inimesi ja koostööpartnereid tänada, kes on piltlikult öeldes võimatusse missiooni uskunud ja kaasa aidanud, korraldati 21. juulil väike ava- ja tänuüritus. Seal tutvustati lähemalt seda suurt tööd, mis aastaga on ära tehtud.
Võrreldes sellega, mis oli eelmise aasta mais Maidlas talgutel, tuleb tõdeda, et see on täiesti vapustav, mis aasta ajaga on saavutatud. On tõesti näha ja tajuda, et aina suurenev meeskond, kes Maidla projektiga tegeleb, tõesti armastab Eestit, siinset loodust, ajalugu ja arhitektuuri.
Lastekoduaegne puukuur, mis eelmisel kevadel oli risu täis, on saanud kauni terrassi ja valgustuse, olles ideaalne koht, kus suviseid üritusi korraldada. Tohutu töö on ära tehtud üheksa hektari suuruses pargis, mis on nii muinsus- kui ka looduskaitse all. Suur tiik (või väike järv) on puhastatud ning koostöös Tajuruumiga on kogu park läbi analüüsitud ja kõik puud-põõsad kirja pandud, et valmiks pargi tulevikuvisioon.
Esimene aasta on paljuski korrastamise ja ajaloo uurimise peale läinud. Ragnar sõnaski, et see ei ole projekt, mis saaks nädalate või aastaga valmis, senine aeg ongi läinud rohkem õppimise peale. Eriti palju teha, ja eelnevalt õppida, on peamaja puhul, mis oma keskaega ulatuva ajaloo tõttu on paras müsteerium. Iga ajaloolane ja arheoloog tuleb Maidlasse uue teooriaga, nii et lõplikku tõde ei tea keegi. Peahoones tuuri tehes rääkis Ragnar näiteks, et Maidla mõisal võis päris alguses olla kaks kindlusetorni, mis hilisemal ajal on omavahel ühendatud. Keldrikorrusel arvatakse olevat ka ülikitsuke teenijate jaoks mõeldud trepp ja järvepoolses osas on kinnimüüritud salapärane ruum. Hoone on muinsuskaitse all, nii et kõik järgnevad sammud Maidla saladuste avastamisel võtavad aega.
Kaitse all ei ole aga kunagine teenijatemaja, mis algupäraselt oli ühekorruseline, kuid nõukogudeajal saanud teise korruse peale. Selleks, et mõisas saaks tegutseda ja oleks koht, kus meeskond saaks ööbida, võetigi selle hoone restaureerimine esmalt ette. Teine korrus muudeti privaattsooniks, alumine osa aga on mõeldud neile, kes tulevad Nature Villasse ööbima või rendivad ruumid mõne ürituse tarbeks. Osavalt on neis ruumides eksponeeritud mõisa- ja nõukogudeaega ning lisatud sellele tänapäevane modernsus.
Tänuõhtu naelaks oli muidugi Nature Villa, kus toimus ka Mick Pedaja kontsert. Kuna villa on ehitatud astmelisena, justkui vaatlustorniks, kasutati seda kontserdi ajal istekohana. Maja arhitekt Mari Hunt rääkis lähemalt selle tekkeloost. Algul oli soov teha 20-ruutmeetrine maja ning hotellituba ise just nii väike ongi, mahutades küll kõik piisava, mis kahel inimesel magamiseks ja pesemiseks vaja läheb. Väliselt sai aga ruutmeetreid veidi rohkem. Kogu hoone järgib põhimõtet, et kui oled looduses, tahad seal viibimist nautida, ja seda see koht ka võimaldab, olles samas nii luksuslik, kui üks metsamajake olla saab.