Maa-amet kaardistas omavalitsuste kõrgeimad tipud. Raplamaa neljast tipust võib mõni üllatusena tulla.

Maa-amet on kaardistanud Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud. Kaardistamisel võttis Maa-amet aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas selliselt iga omavalitsuse kõrgeima mäe või künka, vahendas Maa-amet pressiteates.

Kui kohalikud omavalitsused kõrgemate tippude järgi pingeritta seada, on esikohal Rõuge vald, kus asub Suur-Munamägi kõrgusega 317,4 meetrit, teisel kohal on Võru vald Korgõmäega, mille kõrgus on 230,1 meetrit, ja kolmandal kohal on Setomaa vald Maaniidü mäega, mille kõrgus on 225,4 meetrit. Madalaima tipuga omavalitsused on Kihnu vald (Liivamärgi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit).

Eestis, nii nagu ka mujal Euroopas, kasutatakse absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks alates 2018. aastast Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Uuele süsteemile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24-sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Nii näiteks sai Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli varasema kõrgussüsteemi järgi 317,2 meetrit, kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit. Maa-ameti kodulehel on võimalik vaadata kaardilt kõiki kohalike omavalitsuste kõrgeimaid tippe ning vaadelda tippe ka kõrguse järgi järjestatuna.

Nimega ja nimeta

Rapla maakonna nelja omavalitsuse kõrgemad tipud jäävad kusagile kõrguste tabeli vahepeale, kuigi pigem allapoole. Maa-ameti andmetel on enamik kaardirakenduses märgitud tippudest looduslikku päritolu mäed ja iga neljas on inimtekkeline, aga Rapla maakonna neljast kõrgemast tipust on vaid üks looduslik ning kahel tipul puudub ka praeguse seisuga ametlikult „mäe” nimetus. Igaüks saab nimetu tipu osas kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha ettepaneku nime määramiseks.

Raplamaa kui maakondliku üksuse ning ühtlasi Loode-Eesti kõrgeim tipp asub Kehtna vallas ning on kõikidele kohalikele hästi tuttav. Tegemist on loomulikult Paluküla Hiiemäega, mille kõrgus on 106,9 meetrit. Hiiemägi on ka maakonna ainus looduslikku päritolu tipp. Hiiemägi tekkis viimase jääaja lõpul mandrijää taandumise tulemusena. Praegu külastavad Hiiemäge nii loodushoidjad kui ka tervisesportlased. Palukülas saab teha ilmselt maakonna kõige pikema vastlasõidu.

Kõrguselt järgmine tipp asub Rapla vallas Äherdi külas Reinu karjääris ja selle kõrguseks on mõõdetud 92,3 meetrit. See kõrgeim tipp on tekkinud otseselt lubjakivikarjääris kaevandamise tulemusena ja kuna karjäär on tegev, ei ole see igaühele vabalt ligipääsetav. Leheloo jaoks me siiski parasjagu puhkavale karjäärikünkale ettevaatlikult liginesime ja teda pildistasime. Praegusel kergelt lumisel ja kargel talvisel ajal mõjub küngas kohati ebamaise ja küllaltki kaunina. Kahtlemata ei ole see küngas, mille otsa võiks keegi ronida. Sellel tipul ei ole praeguse seisuga ka ametlikku „mäe” nimetust.

Teine nimetu tipp asub Kohila vallas Pahkla külas nõukogudeaegse seniitraketibaasi territooriumil. Selle tipu kõrgus on 79,8 meetrit. Samas piirkonnas on ka näiteks Eestima Kivide Kuningas ehk Pahkla Suurkivi. Kaardirakendus aitab meil Pahklas asuvat tippu leida märksõna „lokaatorimäe” abil. Kohale jõudes leiame õige koha ja jalutame sinna otsa. Piirkonna madalamatel nõlvadel kelgutasid ja jooksid ringi mõned lapsed oma vanematega. Kõrgeimast tipust keegi siiski alla ei kelguta. Munamäega tipust avanevat vaadet võrrelda ei saa, kuid päike paistab seal siiski eredamalt ja soojemalt ning silm puhkab ümbritsevaid kuuselatvasid imetledes.

Maakonna madalaim kõrgeim tipp asub Märjamaal Põlli külas ning seegi on ilmselt kohalikele juba väga hästi teada. Tegemist on Varbola linnamäega, mille kõrguseks on mõõdetud 76,7 meetrit. Esimest korda 1212. aastal mainitud Varbola linnus on Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ja võimsamaid muinaslinnu. Praegusel ajal saab seal niisama ringi uudistada, aga seal korraldatakse ka erinevaid üritusi. Traditsiooniliseks sündmuseks on kujunenud Varbola Puupäevad.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare