Sisuturundus

Hüppamine ei ole ainult lõbus, vaid ka tõeliselt kasulik tegevus, mis mõjutab positiivselt nii füüsilist tervist kui ka üldist enesetunnet. Batuudil hüppamine on treeninguna kasutuses olnud juba alates Teises maailmasõjast, kui piloodid seda tasakaalu ja ruumitunnetuse arendamiseks kasutasid. Hilisemad uuringud on kinnitanud mitmeid hüppamise kasutegureid.
Järgnevalt toome välja 4 põhjust, miks peaksid igas vanuses ja treenituse tasemega inimesed hüppamist tihedamini harrastama. Tutvu hüppamise kasuteguritega ja osta endale hüppenöör või batuut 1a.ee e-poest.

Hüppamise kasutegurid

1. Tõhus treening
Hüppamine treenib kogu keha, kuid toniseerib eriti just sääre-, reie-, puusa-, tuhara- ja kerelihaseid. Kuna hüppenööriga hüpates on ka käed tegevuses, tugevdab see lisaks õla-, rinna-, selja- ja käelihaseid.
Lisaks lihastreeningule on hüppamine väga tõhus ka rasvapõletamiseks. NASA uuringus leiti, et tund aega hüppamist põletab rohkem kaloreid kui tund aega sörkjooksu. Teine eelis jooksmise ees on see, et see avaldab vähem survet liigestele. Hüppamisharjutused suurendavad ka kopsumahtu, tehes sellega üleüldise kardiotreeningu lihtsamaks.
Lisaks on batuudil hüppamine lõbus ja vaheldusrikas, sobides hästi nii neile, kes jõusaali ei kipu, kui ka neile, kes oma treeningrutiini vaheldust otsivad.

2. Parandab koordinatsiooni ja tasakaaluvõimet
Hüppenööriga hüpates tuleb keskenduda nii rütmi hoidmisele kui ka sellele, et jalad ja käed töötaksid harmoonias. Ka batuudil hüpates tuleb jalgade tegevusest teadlik olla. Tänu sellele aitavad mõlemad tegevused kaasa koordinatsiooni ning tasakaalu hoidmise parandamisele.

3. Mõjub hästi luudele
Madal luutihedus suurendab luude murdumise ja erinevatesse luudega seotud haiguste, sealhulgas osteoporoosi, haigestumise riski. Luude tihedust mõjutab füüsiline aktiivsus, kuid kõik treeningviisid pole võrdselt efektiivsed. 2015. aastal läbi viidud uuringus leiti, et hüppamine tõstab luutihedust rohkem kui teised spordialad, olles seega oluline ennetav ja luustiku tervist parandav tegevus.

4.Hea südamele, ajule ja lümfaatilisele süsteemile
Regulaarsel hüppamisel on positiivne pikaajaline mõju südame- ja veresoonkonna tööle. Lisaks sellele mõjub hüppamine hästi ajutegevusele, tugevdades lisaks ruumitajule ka mälu ja tähelepanu ning kiirendades reaktsioonivõimet. Hüppamine turgutab ka lümfaatilist süsteemi, mille eesmärk on organismi bakterite ja viiruste eest kaitsta ning kehast jääkaineid eemaldada.
Viimaks, lisaks füüsilise tervise turgutamisele annab hüppamine ka hea enesetunde. Aeroobne treening toodab ja vabastab organismis serotoniini, mis reguleerib meeleolu.

Foto: Unsplash.com

Kuidas hüppamisega alustada?

Batuudil võib treenida nii erinevate harjutustega kui ka lihtsalt 10-20 minutit üles-alla hüpates. Seega sobib see hästi ka tiheda ajagraafikuga inimestele, kes soovivad füüsilise tegevuse kasutegureid väiksema ajakuluga ja jõusaali sõitmata. Lisaks tavapärasele ühe koha peal üles-alla hüppamisele võid batuudil sörkida, ühelt küljelt teisele, edasi-tagasi ning istuli olekust püsti hüpata.
Hüppenööriga alustades õpi esmalt selgeks paralleelsete jalgadega hüppamise tehnika ning seejärel proovi ka jalalt jalale hüppamist, kahekordset hüppamist ja teisi tehnikaid. Üks hüppenööri eeliseid on see, et see on nii väike ja selle võib kergesti nii kooli, tööle, parki kui ka reisile kaasa võtta. Hüppenööriga võib hüpata ka telekat vaadates või lastel silma peal hoides.

Kokkuvõte
Hüppamisharjutused parandavad südame- ja veresoonkonna tööd, luutihedust, koordinatsiooni ja tasakaalu ning kognitiivseid funktsioone. Lisaks sellele on hüppamine hea nii vaimsele tervisele kui ka lihaste treenimiseks ning rasva põletamiseks.

Selleks, et saada osa nendest kasuteguritest, soeta endale hüppenöör või batuut 1a.ee e-poest. E-poes on olemas ka vajalikud batuudi varuosad, et hüppamine võimalikult turvaliseks teha.

.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare